Mikroplast jõuab ka inimese kopsude sügavustesse

Kui varem on teadlased leidnud mikroplasti inimese veenidest ja näiteks laipade kopsukoest, siis nüüd leidsid Ühendkuningriigi teadlased mikroplasti osakesi ka elusate inimeste kopsudest. Uurijaid üllatas kopsu sügavamasse ossa jõudnud plastiosakeste suurus.
Ehkki mõiste mikroplast tuli käibele alles 18 aasta eest, paistab seda leiduvat juba pea kõikjal. Eeldatavasti sööb, joob või hingab keskmine inimene aastas sisse 74 000 plastiosakest, mille mõju tema tervisele pole veel selge, vahendab ScienceAlert.
Tänavu märtsis teatasid teadlased, et leidsid mikroplasti osakesi inimese veenides voolavast verest. Nüüd leidis Ühendkuningriigi teadlasrühm, et mikroplasti ringleb ka meie kopsude sügavamates osades. Seni kõige üheselt võetavamate tulemustega uuringus leidsid nad, et 13 uuritud kopsukoe proovist 11 leidus kokku 39 mikroplasti osakest, millel oli kõigil suurust vähemalt kolm mikromeetrit.
Kõik uuritud koeproovid pärinesid elusatelt patsientidelt, kes käisid rindkereoperatsioonil Hulli Ülikooli õppehaiglate usaldusfondi Castle Hilli haiglas. Oma proovi oli nõus andma 11 patsienti, kellest kaks andsid kumbki kaks proovi.

Varem on inimese kopsudest plastikiude ja -helbeid leitud laipadel ning kopsukasvajate proovidest. Seni pole üheski töös aga täpsustatud kopsust leitud sünteetiliste polümeeride koostist.
Uues uuringus leidsid autorid kopsudest valdavalt tosinkonda polümeeritüüpi. Teiste hulgas oli patsientide kopsudes plastkottide ja pakendite koostisosa polüetüleeni, värvidest, teekattest ja rehvidest pärit vaiku ning riietest tulnud nailonit.
Ehkki nimetatud mikroplaste leidsid uurijad kopsudest vaid väga väikeses koguses, leidus neid üle terve kopsu. Mida sügavamal kopsus kude paiknes, seda saastunum see üldjuhul oli. Uurijate jaoks olid kopsusügavustest leitud plastiosakesed ka ootamatult suured.
Uuringu autori ja Hull Yorki meditsiinikooli hingamisteede spetsialisti Laura Sadofsky sõnul oli see üllatav, sest kopsu alaosas on hingamisteed väiksemad. Uurijad eeldasid algul, et suuremad osakesed sõelutakse kopsu ülaosas välja või jäävad need enne kopsusügavusse jõudmist kuhugi kinni.
Teadlased arvasid aastakümneid, et kopsu alveolaarsesse ossa suudavad tungida üksnes osakesed, mis on väiksemad kui kolm mikromeetrit. Nüüd ütleb teaduskirjandus, et alveolaarjuhakese läbimõõt on umbes 540 mikromeetrit ja pikkus 1 410 mikromeetrit.
Uues uuringus leidus alveolaarjuhakestes osakesi, mil oli pikkust kuni 2 475 mikromeetrit ja laiust kuni 88 mikromeetrit. Uurijate sõnul on need juhakestesse mahtumiseks liiga suured, kuid ometi seal neid leidub.
Leid viitab, et reeglina jõuabki mikroplast inimkehasse hingamisteede kaudu. Samuti võib sellest uurijate sõnul järeldada, et inimesed hingavad sisse suuremaid osakesi, kui teadlased seni eeldasid.
Siiski on tulemuse juures palju ebaselget. Näiteks pole teada, kas üldse või mida väike kogus mikroplasti inimese kopsudes tegelikult tema tervise jaoks muudab.
Sadofsky sõnul viivad uuringu andmed õhusaaste, mikroplasti ja inimeste tervise uuringuid oluliselt edasi. Nii saab tulevastes plasti tervisemõju laborikatsetes võtta tingimuste loomisel eeskujuks inimeste kopsudes päriselt leidunud plastide liigid ja kogused.
Teadustöö ilmus ajakirjas Science of the Total Environment.
Toimetaja: Airika Harrik