Hollandi teadlased uurisid 22 hea tervisega katseisiku verd ja märkasid plastiosakesi neist kaheksateistkümnel.

Pooltel juhtudel sisaldas veri polüeteentereftalaadi ehk PET-plasti pisitükikesi. Seda sorti plasti kasutatakse laialdaselt joogipudelite koostises.

Enam kui kolmandikul juhtudel leidus veres polüstüreeni, lühendiga PS, mida kasutatakse nii toidupakendites kui ka mitmel pool mujal.

Inimese verest ei ole plastiosakesi otseselt kunagi varem määratud, kuigi on teada, et keskkonnas ja toiduahelas on neid küll.

Marja Lamoree Amsterdami Vabast Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Environment International, et mikroplastiosakesed võivad olla inimorganismi jõudnud mitut moodi: kas õhu, vee või toidu kaudu, aga ka sellistest ihulähedastest toodetest nagu hambapasta, huuleläige või tätoveeringutint.

Kuidas plast täpsemalt inimese tervist mõjutab, ei ole teada, kuid Lamoree ja ta kaaslased kutsuvad kolleege üles seda uurima.

Tuleks selgust saada, kas organism suudab plasti kuidagi lagundada, mil määral väljutada, kas koguneb seda sodi rohkem mõnedesse kindlatesse elunditesse, kas suudab see ületada vere-aju barjääri?

Igal juhul on selge, et kui plast juba veres on, siis võib ta sealt põhimõtteliselt jõuda peaaegu igale poole.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.