Ligi 200 000 inimese andmete põhjal valminud mahukas uuringus selgus, et koroonasse haigestunud inimestel on ka aasta hiljem diabeedi tekkeks suurem risk kui neil, kes haigust kunagi põdenud pole. Samale järeldusele on jõutud veel mitmes eelnevas teadustöös, vahendab Nature.  

Uuringu kaasautori ja St Louis' veteranidehaigla juhtivteaduri Ziad Al-Aly ütleb, et kui Covid-19 pandeemia ükskord taandub, jätab see endast maha krooniliste haiguste pärandi. Maailma tervishoiusüsteemid pole uurija sõnul selleks valmis.

Suurenenud oht 

Koos epidemioloogist kolleegi Yan Xie'ga vaatas Ziad Al-Aly läbi enam kui 180 000 inimese haiguslood. Kõik uuritavad olid haigestunud koroonasse ja järgnenud kuu üle elanud. Uurijad võrdlesid nende haiguslugusid veel kahe inimrühmaga, mis koosnesid mõlemad umbes neljast miljonist inimesest, kes polnud kunagi koroonasse nakatunud.

Uurijate analüüs näitas, et Covid-19 põdenud inimestel oli suhkruhaiguse tekke tõenäosus ka veel aasta hiljem umbes 40 protsenti suurem kui kontrollrühma inimestel. See tähendab, et kui vaadata iga rühma tuhande inimese kaupa, sai koroonat põdenute rühmas diabeedi diagnoosi umbes 13 inimest rohkem kui teistes rühmades. Peaaegu kõigil juhtudel tekkis inimestel just teist tüüpi diabeet ehk neil tekkis insuliiniresistentsus või ei tootnud nende keha enam piisavalt insuliini.

Diabeedi tekkimise tõenäosus oli seda suurem, mida tõsisemalt inimene koroonat põdes. Haigla- või intensiivravi vajanud inimestel oli see oht kolm korda suurem kui neil, kes haigust ei põdenud.

Isegi haigust kergelt põdenud ja varasemate diabeedi riskiteguriteta inimestel oli oht suhkruhaigeks jääda Al-Aly sõnul haigestumise järel suurem. Igast tuhandest nakatunust, kes haiglaravi ei vajanud, tekkis järgnenud aasta jooksul diabeet kaheksal inimesel rohkem kui kontrollrühmas. Ülekaalulistel ehk suurema kehamassiindeksiga inimestel oli tõenäosus diabeedi tekkeks koroona läbipõdemise järel võrreldes teistega enam kui kahekordne.  

Varem on uurijatandem sarnase meetodiga näidanud, et Covid-19 põdemine suurendab ka neeruhaiguste, südamepuudulikkuse ja insuldi ohtu.

Üleilmne mure

Maailmas on seni kinnitatult Covid-19  põdenud 480 miljonit inimest ja neid tuleb üha juurde. Seda arvestades võib ka varasemast mõõdukalt suurem diabeedioht tähendada suhkrutõve diagnoosiga inimeste järsku juurdekasvu, ütleb Melbourne'i Bakeri südame- ja diabeediinstituudi epidemioloog Jonathan Shaw.

Samas võib juhtuda, et uuringu tulemused ei päde kõigi inimeste kohta maailmas. Uuringu valimi moodustasid eeskätt USA sõjaveteranid ehk vanemad valge nahavärviga mehed, kellest paljud olid ülekaalulised ja kõrge vererõhuga. Seega olid uuritavad niigi keskmisest suuremas diabeediohus, osutab uuringuga mitte seotud Wollongongi Ülikooli epidemioloog Gideon Meyerowitz-Katz. Ta lisab, et diabeedioht on noorematel inimestel märksa väiksem ja mõnel etnilisel rühmal hoopis suurem.

Ziad Al-Aly sõnul ei saa välistada sedagi, et mõned kontrollrühma inimesed siiski olid koroona siiski kas kergelt või sümptomiteta läbi põdenud: neid polnud lihtsalt kunagi testitud. Sel juhul võisid andmed olla moonutatud.

Shaw' sõnul võisid koroonahaigusest taastunud inimeste suhkruhaiguseohtu kergitada muudki tegurid. Samuti võis tema sõnul olla, et mõned uuritavad olid juba enne koroonasse haigestumist enesele teadmata diabeetikud.

Põhjused jäävad tabamatuks

Pandeemia alguspäevil väljendasid teadlased noorte ja laste suusõnaliste lugude põhjal muret, et nagu muudki viirused, võib SARS-CoV-2 kahjustada rakke inimese kõhunäärmes. Kuna kõhunääre toodab insuliini, vallandaks selle kahjustused inimesel esimest tüüpi diabeedi.

Ometi jäävad koroonaviirusega nakatumise ja uute esimest tüüpi suhkrutõve vahelist seost puudutavad andmed vastakateks. Mitmes senises uuringus pole leitud tõendeid, et  noorukitel ja lastel põhjustaks esimest tüüpi diabeedi sagedasemat esinemust just koroonahaigus. Ka veebruaris avaldatud laboratoorne uuring seadis kahtluse alla väite, et SARS-CoV-2 hävitab insuliini tootvaid kõhunäärmerakke.

Õhku jääb veel küsimus, kas Covid-19 haiguse läbi põdenud inimestel täheldatud muutused ainevahetuses püsivad kauemgi kui ühe aasta. Jonathan Shaw' sõnul peavad täiendavad uuringud näitama, kas oht uue diabeedi tekkeks ohustab pikas plaanis kogu populatsiooni, ja mis siiski täpselt seda ohtu põhjustab.

Uuring ilmus ajakirjas The Lancet Diabetes & Endocrinology.