"On suurepärane, et meditsiin areneb, turule tulevad uued ravimid ja C-hepatiiti saab diagnoosida piisavalt varajases staadiumis, et seda ravida saaks. Siiski on parem ikka enda eest hoolt kanda ja mitte üldse haigeks jääda," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja järeldoktor Mariia Antipchik.

Oma järeldoktorantuuri käigus arendab ta välja biosensorit, millega saaks C-hepatiidi viirust ehk HCV-d varakult avastada. Praeguseks on ta koos kolleegidega sensori pea täielikult valmis saanud ning jäänud on veel katsetused ehtsa viirusega.

Sümptomeid nähes võib olla juba hilja

"C-hepatiit võib kulgeda pikka aega sümptomiteta ja isegi ebatüüpiliste tunnusmärkideta," ütleb Mariia Antipchik. Ägedamalt kulgeva C-hepatiidiga võivad kaasas käia gripilaadsed sümptomid nagu nõrkus, väsimus, jõuetus, liigese- ja lihasvalu ning isutus. "Kõhu paremal pool ülaosas võib olla ebamugavustunne. Samuti võib inimese nahal ja silmavalgetes olla kollaseid plekke," lisab järeldoktor. Kroonilise hepatiidiga inimestel võib asi piirduda nõrkuse ja töövõime langusega.

Kuna välised haigustunnused tekivad Antipchiki sõnul alles haiguse hilisemates staadiumites, tuleb praegu teha C-hepatiidi avastamiseks rida laborikatseid. "Esiteks võetakse vereproov, et näha, kas inimesel leidub C-hepatiidi viiruse vastu antikehi," kirjeldab ta. Seejärel kontrollitakse inimesel ensüümi transaminaas taset, mis hepatiidi korral ühtlaselt tõuseb.

Diagnoosis veendumiseks tehakse inimesele ka PCR-test, et otsida inimese verest C-hepatiidi viiruse RNA-d. Täiendavalt võidakse inimese maksale teha ultraheliuuring ja võtta maksast koeproov. "Nakatunud inimesed kannatavad nimelt just maksarakkude kärbumise all," põhjendab Antipchik.

C-hepatiidi viiruse geneetiline varieeruvus on suur, kuna see kipub muteeruma. Mutatsioonid võivad tekkida nii kiiresti, et varem haigust põdenud inimese antikehad ei suuda teda enam haiguse naasmise korral kaitsta. "Keha lihtsalt ei tunne viirust ära, kui see jälle verre peaks jõudma," ütleb Antipchik. "Niisiis saab C-hepatiiti ennetada üksnes riskirühmas olevate või viirust kandvate inimeste õigeaegse arstliku kontrolliga." 

Võimalik alternatiiv praegustele meetoditele

C-hepatiidi viiruse biokeemiat on Mariia Antipchiki sõnul palju uuritud. "Täpsemalt on teada, et viirus tungib nakkusele vastuvõtlikesse rakkudesse retseptorite vahendusel," ütleb ta. Viiruse teekonnal rakku osalevad peremeesraku retseptor CD81 ja viiruse pinnavalk E2. Järeldoktori sõnul on leitud sedagi, et E2 valgu hulk nakatunud inimese veres võib anda märku, kui tõsiselt too haigust põeb. 

Arvestades C-hepatiidi viiruse ülesehituse ja toimemehhanismiga, järeldas Antipchik, et seda on võimalik varakult avastada elektrokeemilise meetodiga, mis tuvastaks just viiruse E2-pinnavalgu. "Arendame kolleegidega koos elektrokeemilist sensorit, mis leiaks C-hepatiidi viirusele omase E2-valgu väikesest kogusest inimese verest," ütleb ta.

Uurijatel on plaanis katsetada kaht erinevat lähenemist, et valmistada sensorile molekulitasandi tuvastuselement. Esiteks proovivad nad katsetada bioloogilist ja seejärel sünteetilist retseptorit, millest viimane jäljendaks E2-pinnavalku.

Uurijad ühildavad molekulitasandi tuvastuselemendid massispektromeetriga. See võimaldab arvuliselt hinnata, kas või kui paljude rakkudega on jõudnud C-hepaiidi viirus seonduda. Nii sillutab Antipchik koos kolleegidega enda sõnul teed uutele C-hepatiidi diagnoosivahenditele.

Antipchiki sõnul on E2-valku tuvastavad sensorid juba edukalt valmis ehitatud. "Igal juhul täpsustasime HCV-sensorite loomiseks vajalikke tingimusi ja näitasime, et need võivad seonduda nii vaba E2-pinnavalguga kui ka mudelviiruse osana loodud E2-ga," ütleb ta.

Omavahel on nüüdseks võrreldud kõigi väljaarendatud analüüsisüsteemide tõhusust ja kasutatavust. Järeldoktori sõnul reageerisid kõik uuritud sensorid E2-valgule palju tugevamalt, kui mistahes muudele valkudele inimese veres. Samal ajal suutsid erinevad süsteemid analüüsitavat ainet tuvastada väga erineval määral. "Parimad tulemused saime E2-MIP sensoritega, mille analüütiline potentsiaal on võrreldav praegu kasutatud meetoditega," sõnab Antipchik. Samas osutusid CD81-põhised sensorid sobivaks üksnes haiguse ägeda staadiumi ajal, mil inimkehas on viirust palju.

"Sellised tulemused olid igal juhul huvitavad," märgib järeldoktor. Tema sõnul saab nüüd öelda, et bioloogilise retseptori asendamine kunstlikuga ehk E2-MIP polümeeriga aitas katsetes üle saada bioloogilise molekuli muutliku olemusega seotud puudujääkidest. Nii valmistasidki uurijad alati ühtemoodi toimiva tuvastuselemendi.

"Seega, meie arendatud ja praegu kasutatavate HCV-testidega võrreldes täiesti teistel alustel analüütilised süsteemid võivad osutuda olemasolevatele meetoditele väärtuslikuks alternatiiviks," ütleb Antipchik. Samuti võivad uued meetodid aidata leevendada meditsiinis üha kasvavat nõudlust odava, lihtsa, tundliku ja korratava analüüsimeetodi järele.

"Sensori arendustöö laboris on peaaegu täielikult tehtud," lisab järeldoktor. Ta lisab, et juba on nad hinnanud sedagi, kui tõhusalt leiab sensor viirusvalke ja mudelviiruse osakesi. "Õhus on veel mõned küsimused sensorite kasutamisest ja kasutusaja pikkusest," ütleb ta.

Arendustöö viimases etapis katsetatakse sensori töökindlust ehtsate viiruseproovidega. Kui tõhusus sel juhul kinnitust leiab, saab järeldoktori sõnul edasi mõelda, kuidas seda laiemalt kasutamiseks toota.

Meedikute ja iluteenindajate haigus?

C-hepatiiti peetakse Mariia Antipchiki sõnul viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisemaks. "HCV-d nimetatakse sageli nii-öelda õrnaks tapjaks, sest see võib kulgeda keskmiselt 20 aastat ilma mingite sümptomiteta" märgib ta.

Kui inimene selgelt mingeid sümptomeid märkab, on haigus jõudnud järeldoktori sõnul juba tõsisesse staadiumisse. Näiteks viitavad sellele maksa häiritud talitlus, tsirroos ja vahel ka maksavähk. 

Mõnel inimesel võib C-hepatiiti nakatumine olla seotud just tema tegevusvaldkonnaga. "Näiteks ohustab see viirus meditsiinitöötajaid, eriti kirurgia- ja taastusraviõdesid, aga ka hambakliinikute töötajaid, kes iga päev patsiente opereerivad," loetleb Antipchik. Järeldoktor lisab, et meedik võib nakatuda just süstla hooletul käsitsemisel. 

Samuti võivad C-hepatiiti nakatuda küüne- ja tätoveeringusalongide töötajad, kellel on oht vigastada viirusega kokku puutunud tööriistaga omaenda nahka. "Võimatu pole seegi, et inimene saab vereülekandel veremürgistuse," lisab järeldoktor.

Kuna praegusel ajal on nakkushaigused niigi väga levinud ja ohtlikud, pole Antipchiki sõnul mõtet kellelgi end lisaks C-hepatiidi ohtu panna. Tema sõnul tahavad kõik elada täisväärtuslikku elu, mis pole hea terviseta võimalik. "Kõige lihtsam, mida igaüks ise teha saab, on elada tervislikult, pidada lugu puhtusest, kasutada ainult usaldusväärsete spetsialistide arstiabi ja iluteenuseid, elada võimalikult kaua ning suurendada ise oma elukvaliteeti," soovitab ta.