Kõrghariduse tulevikust rääkides on kõrgkoolide rektorid üsna ühel nõul selles, et tasuline haridus vähemalt praegu kellelegi kasuks ei tuleks.

"Eriti kunstide valdkonnas. Kui suur osa Euroopast pakub tasuta kõrgharidust, siis teha Eestis kõrgharidus tasuliseks - no vähe kanaleid on paremad ajude väljavooluks," kommenteeris Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et kõrghariduse tasuliseks muutmine võtaks aega vähemalt viis aastat. Tasuline kõrgharidus vajaks uusi õppetoetuste süsteeme.

"See eeldaks tugisüsteemide ülesehitamist riigi poolt, mis võimaldaksid üliõpilastele laenude andmist, selle laenu tagasimaksmise tingimuste kindlaks määramist ja väga palju niisuguseid finantsatribuute, mida peaks enne ettevalmistama, kui me üldse saaksime sellisest asjast rääkida," rääkis Klaassen.

Endine haridusminister ning kahekordne rektor Jaak Aaviksoo ütles intervjuus ERR-i raadiouudistele, et tema hinnangul võiks tulevikus sisse seada mõõduka omaosaluse, suuruses 3000 eurot aastas. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser nimetab üliõpilase võimaliku omaosaluse suuruseks 1000 kuni 2000 eurot ning lisab, et sellel on nii plusse kui ka miinuseid.

"Tudengid ilmselt valiksid enne selgemalt ja mõtleksid läbi, mida nad õppima lähevad. Ilmselt see parandab ka õppekvaliteeti, aga kindlasti on sellel ka omad vead. Ja me ei tea, missugune saab olema ühiskonna reaktsioon sellele variandile," ütles ta.

Asseri sõnul oleks sellise variandi puhul vaja mõelda ka sellele, kuidas riik saaks mõne eriala puhul omaosalust kompenseerida.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul on arutatud erinevaid variante, kuidas kõrgkoolid saaksid lisaraha teenida

"Meie ettepanek on lähtuda tasuta kõrgharidusest, rääkida läbi, millistes valdkondades oleks mõistlik lubada osaliselt küsida tasu. Näiteks esimene selline osalise tasulise õppe variant oleks, et osakoormuse õpe on lubatud, mis on tasuline. Ja edasi, et vähendada tasuta õppe võimalusi nendele, kes on korra juba omandanud tasuta kõrghariduse," selgitas Land.

Rektorite hinnangul võiksid sisulisemad arutelud kõrghariduse rahastamise teemal alata pärast järgmisi riigikogu valimisi.