Kõrghariduse alarahastamine on Asseri sõnul terav probleem mitte ainult Tartu Ülikoolile, vaid kõigile kuuele Eesti avalik-õiguslikule ülikoolile. Nad kõik peavad praegu riigiga läbirääkimisi halduslepingute üle. Halduslepingutes lepitakse kokku riigi ootused ja ülikoolide võimekus.

"Me teame, mis on riigipoolsed ootused kasvu osas, aga me ei tea, mis on tagatised meile. Eelmiste halduslepingutega võtsime kohustusi, millele ei saanud me riigi poolt ressurssi taha ja see teeb meid ettevaatlikuks. Hetkel on kõik avalik-õiguslikud ülikoolid positsioonil, et praegusel kujul meil halduslepingutele valmidust alla kirjutada pole," sõnas TÜ rektor.

Rektori sõnul tekkis probleem pärast seda, kui mindi üle tasuta kõrgharidusele ning ülikoolidelt võeti võimalus senises mahus eraraha kaasata. Kui pärast seda moodustas riigitoetus ülikoolidele 1,5 protsenti SKP-st, siis nüüdseks on see langenud 1,1 protsendile.

"Sellise languse juures ei ole võimalik säilitada neid töötingimusi, mis toona. Ja see hakkab kahjuks kajastuma ka kõrghariduse kvaliteedis," sõnas Asser.

Asser tõi välja, et ülikoolidele antavast riigipoolsest tegevustoetusest sõltuvad näiteks õppejõudude palgad, mis on nüüdseks kujunenud kõige kriitilisemaks faktoriks. Tartu Ülikooli rahulolu uuringust selgus näiteks, et kolmandik õppejõududest ei ole oma palgaga rahul.

15 protsenti rahastuse kasvu igal aastal

Asser ütles, et sel neljapäeval peaks kõrghariduse rahastamist arutama valitsus ning et talle teadaolevalt on arutusel ettepanekud, mis võiksid mõneks eelolevaks aastaks lahenduse tuua.

"Et kõrghariduses on raha puudu, see arusaam on erinevatel osapooltel olemas. On haridus- ja teadusministeeriumil ja on ka riigikogul. Rõhuasetus on, kuidas korvata see mahajäämus, mis varasemate aastatega on kumulatiivselt tekkinud."

Asseri sõnul on kumulatiivselt tekkinud rahaline defitsiit on 100 miljonit eurot. Ülikoolid ei eelda, et riik selle korraga välja maksaks.

"Arutelu objektiks on 15 protsendi suurune tõus järgneval kolmel aastal. /.../ Kuid ka käimasoleva 2022. aasta jaoks tuleks leida täiendav ressurss," sõnas Asser.

Rektor lisas, et otsuseid on vaja varem kui sügisel toimuvad riigieelarve läbirääkimised, sest kui asjad jäävad venima, siis ülikoolid uutele halduslepingutele alla ei kirjuta.

Kui ülikoolid lepingutele alla ei kirjuta, ei tähenda see siiski seda, et loengusaalid jäävad tühjaks. Asseri sõnul on ca 80 protsenti kõrghariduse rahast baasraha, mille ülikoolid saavad kätte niikuinii.

Tudengite omaosalus on üks võimalus

Rektor nentis, et ka ülikoolid ise on valmis välja käima, millised on nende enda sammud, et kulusid koomale tõmmata.

"Teha osakoormusega õpet, teha mikrokraade. Või näiteks ilma kõrghariduse seadust muutmata otsustada, et me ei võimalda nii palju korduvat tasuta õppimist jms. Aga need pole lõplikud lahendused suurele probleemile, vaid osalised."

Kui riik peaks lahendama varasemate aastatega tekkinud kumulatiivse defitsiidi, siis kaugemas perspektiivis tuleb Asseri sõnul jõuda arusaamani, millist kõrgharidust Eesti tahab ja milline on selle rahastamise mehhanism.

"Kas me jätkame nn tasuta kõrgharidusega või mõne teise skeemiga, see on poliitiline otsus."

Kas lahenduseks võiks olla tasuta kõrgharidusest loobumine, ei tahtnud Asser öelda ja nimetas seda poliitiliseks valikuks.

"Näiteks kui rakendataks osaline õppijapoolne panus, suurusjärgus 1000 eurot või suuremas mahus omaosalus, siis me ühiskonna reaktsioone ju ei tea. Samuti ei ole omaosalusega variandid rakendatavad kohe, tuleb läbi vaadata ka üliõpilaste toetused, mis ajast ja arust," sõnas TÜ rektor Toomas Asser.

Kersna: 24,7 lisamiljonit järgmiseks aastaks ei ole palju nõutud

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõistab rektor Asseri mure, sest olukord ongi väga keeruline. Olukorra lahendamisel on probleemiks aga see, et riigilarve strateegia otsuseid tehakse augustis, kuid halduslepingud oleks vaja allkirjastada ülikoolidega juba esimeses kvartalis.

"Rektorid on ette pannud, et järgmisel neljal aastal peaksid tõusma kõrghariduse tegevustoetused 15 protsenti aastas. See tähendab seda, et järgmisel aastal oleks vaja 24,7 miljonit eurot kõrgharidusse rohkem. Ja see tõesti ei ole kuidagi väga palju nõutud. See hoiab taset 1,1 protsenti SKT-st."

Kersna lisas, et tema olukorra teeb keeruliseks see, et ta küll sel neljapäeval tutvustab kõrghariduse rahastamise probleeme kolleegidele valitsuses, aga riigieelarve strateegia otsuseid teeb valitsus alles augustis.

"Aga mina peaksin allkirjastama rektoritega halduslepingud esimese kvartali sees. Eks me jätkame rektoritega läbirääkimisi. Ma mõistan seda, et olemasolevate vahenditega ei ole võimalik näiteks õpetajaid rohkem koolitada, ei ole võimalik IT-spetsialiste rohkem koolitada, insenere rohkem koolitada, mida ühiskond väga vajab. Ja eks me peame siin leidma mingi lahenduse," ütles minister.