Kuigi müksamine on psühholoogiline võttena üha enam nii teadlaste kui ka poliitikute huviorbiidis, polnud selle toimet seni läbinisti uuritud. Nüüd valmis Genfi Ülikooli teadlastel metaanalüüs, kus nad panid kokku üle 200 varasema teadusartikli tulemused. Analüüsitud artiklitest käis läbi üle 450 müksestrateegia. Metaanalüüs näitas, et müksed tõepoolest töötavad. 

Töö käigus liigitasid autorid teaduskirjanduses käsitletud müksed kolme rühma: infomüksed, struktuurimüksed ja toetusmüksed. Infomüksed on sekkumised, mille eesmärk on inimesi millestki teavitada, et nad langetaks teatud valiku. Näiteks käivad infomükse alla toitumisteavet puudutavad märgised toidukaupade pakenditel.

Struktuurimükseteks liigitasid uurijad tehnikad, mis muudavad mingil moel inimest ümbritseva keskkonna ülesehitust. Näiteks on struktuurimükse juhtum, kus tervislikumad toidud kirjutatakse menüüs nähtavamale kohale.

Toetusmükse kätkeb endas aga mingit sorti eesmärgi propageerimist. Näiteks käitub sel moel inimene, kes jätab suitsetamise maha ja teavitab sellest end ümbritsevaid inimesi. Mõistes paremini oma tuttava valikuid, saab ümbritsevatest inimestest loobujale omamoodi naabrivalve. Inimesel pole enam mugav uuesti suitsetama hakata, kuna kõik ümberringi toetavad tema loobumisotsust.

Väga tõhusad toiduvalikud

Analüüsi põhjal järeldas uurimisrühm, et kõik kolm mükseliiki toimivad. Samas märgivad autorid, et kõige tõhusamad on struktuurimüksed. 

Uurijad võrdlesid oma töös sedagi, kuidas toimivad eri liiki müksed erinevates eluvaldkondades, näiteks tervishoius, rahanduses või energiatarbimises. Nad märkasid, et kõige paremini ehk teistest valdkondadest 2,5 korda sagedamini töötavad müksed toiduvalikute puhul. Kõige vähem toimis müksamine rahaasjade puhul. 

Autorid oletavad, et müksed toimivad hästi toiduvalikute ja kehvemini rahaasjade puhul, sest inimesed hindavad toiduvaliku mõju pikas plaanis tühiseks, samas kui rahaga seotud otsuseid kaalutakse põhjalikumalt. Samuti on harjumuse jõud toitumises tugevam kui rahanduses.

Ühtlasi märkas töörühm vajakajäämisi varasemate mükseuuringute kvaliteedis. Kuna müksed võivad ühiskonna ja inimeste elu väga palju mõjutada, soovitavad nad edaspidi teemat hoolikamalt käsitleda.

Ameerika majandusteadlane Richard Thaler arendas müksamise (ingl nudging) teooria välja 2000. aastate lõpus. Teooria lähtub põhimõttest, et inimese valikuid ei määra üksnes tema arutlusvõime. Otsuse langetamist mõjutavad ka mõned kallutavad tegurid, nagu inimese tunded, mälestused, arvamused teistest inimestest või ümbritseva keskkonna ülesehitus. Loetletud teguritele keskendudes on seega võimalik mõjutada inimese käitumist palju tõhusamalt kui käskude-keeldude või teavituskampaaniaga.

Käitumisteadlased nimetavad sellist tegevust valikuarhitektuuriks. Näiteks on valikuarhitektuur see, kui ettevõtte sööklas paigutatakse kõige tervislikumad road meelega menüü ülemisse otsa. See peaks innustama kliente otsustama nende tervisele kõige kasulikuma valiku kasuks, piiramata samas kuidagi klientide valikuvabadust. 

Ülevaateuuring ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.