"Seda võib näha põhimõtteliselt kõigis Euroopa riikides ja USA-s, et vähemalt esimese põlvkonna sisserändajad teenivad keskmiselt vähem kui kohalikku päritolu inimesed," ütleb Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR analüütik ja Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise nooremteadur Laura Helena Kivi.

Koos kolleegidega Eesti Rakendusuuringute Keskusest CentAR uuris ta, kuidas mõjutab vanemate päritolu Eesti teise põlvkonna immigrantide sissetulekut nende elukaare jooksul. Selleks võrdles töörühm esimese põlvkonna sisserändajate ehk vanemate sissetulekut aastal 2007  ja nende 34–36-aastaseks saanud laste sissetulekut aastal 2017. "Meid huvitas, kas laste positsioon sissetulekute jaotuses on seletatav sellega, millised olid nende vanemate sissetulekud," märgib Kivi.

Väikese palga nõiaring

Eeldades, et lõimumine toimib, võiks Laura Kivi sõnul arvata, et palgalõhe sisserändajate ja kohalike vahel üle põlvkondade väheneb. "Kui vaatame sisserändajate lapsi ja nende vanemaid, siis tegelikult see lõhe ei ole vähenenud. See oli üks huvitav tulemus," toob ta välja. 

Teiseks selgus, et Eesti ühiskond on suhteliselt mobiilne. "See, kus lapse vanemad sissetulekute jaotuses asuvad, ei määra tema tulevikku nii tugevalt ära kui mõnes teises riigis," ütleb Kivi. Tegu on näitajaga, mida saab välja arvutada ja rahvusvaheliselt hästi võrrelda. Uurija sõnul on Eesti praeguseks jõudnud mobiilsuselt umbes Põhjamaade tasemele. "Näiteks Itaalia ja Suurbritannia on palju vähem mobiilsed ühiskonnad, isegi Saksamaa on vähem mobiilne kui meie," võrdleb ta.

Kivi oletab, et osalt võib varanduslikku liikumist pakkuva ühiskonna taga olla Eesti suhteliselt napp 30-aastane taasiseseisvusaeg. "Meil lihtsalt pole veel välja kujunenud mingid dünastiad või suguvõsad, kes tööturul riisuksid koore mitu põlve järjest," arutleb ta. Samas võib olukord mõnekümne aasta pärast tema sõnul juba muutunud olla.

Lisaks sellele, et vanematelt lastele kanduv palgalõhe on visa kaduma, tuli uuringust välja, et see on Eestis laiem mure. Uuringus eristati kolme peretüüpi: mõlema välismaal sündinud vanemaga, mõlema Eestis sündinud vanemaga ja segapäritolu vanematega pere. "Kui me kõigis kolmes tüübis vaatame, kui tugevalt laste sissetulekud vanemate sissetuleku positsioonist sõltuvad, siis tegelikult see side on sama tugev kõigis tüüpides," selgitab Kivi.

Tulemus oli uurijatele huvitav, sest näitab, et sisserändajate perest pärit lapse väiksema palga taga ei ole niivõrd tema vanemate päritolu, vaid nende palgatase. "Eesti vanemad pärandavad oma positsiooni sissetulekute jaotuses lastele enam-vähem sarnasel määral kui sisserändajad," lisab Kivi.

Kogemused ja suhted

Kui praegu huvitas uurijaid ennekõike vanemate sissetuleku mõju laste omale, siis laste sissetulekuid mõjutavaid asjaolusid on veel. Esiteks tuleb Laura Kivi sõnul rääkida inimkapitalist. "Milline on lapse ametlik haridus? Millised muud oskused on ta kas selle hariduse või teiste kogemuste käigus omandanud? Kuidas ta neid oskusi tööl kasutab?" avab nooremteadur mõjuri sisu.

Sisserändajate puhul räägitakse selle teema all palju ka keeleoskusest. "Kui sul on näiteks mingi oskus ja oled oma valdkonnas väga hea, aga su riigikeeleoskus pole piisav, siis sa ei saa oma erioskust kasutada," selgitab Kivi. 

Inimese palka mõjutavad veel tema töökogemus ning sotsiaalne kapital ehk inimsuhted. "Just selle vanemate ja laste teema puhul oli oluline, kas vanematelt kandub lastele üle mingit sotsiaalset kapitali," osutab nooremteadur ja oletab, et osalt võib nende uuringus olla sotsiaalse kapitali mõju seotud sisserändajate keeleoskusega ja kakskeelse koolisüsteemiga.

Rahvastikuregistri andmeid umbes 38 600 lapse ja nende vanemate kohta vaatasid uurijad kümne-aastase vahega, et need oleksid omavahel võimalikult hästi võrreldavad. Vanemad olid aastal 2007 veel suhteliselt noored, mitte pensionieelikud. Samas olid lapsed 2007. aastal alles 25-aastased ja selles vanuserühmas on inimeste tööelu ja sissetulekud väga erinevad.

"Kümne aasta pärast on olukord teine ja kõik lapsed on juba teatava kogemusega. See, millises sissetulekudetsiilis nad selleks hetkeks paiknevad võiks olla ka suhteliselt hea indikaator selle kohta, kuidas neil elus edaspidi majanduslikult läheb," põhjendab Kivi.

Laura Helena Kivi ja kaasautorid kirjutavad oma tööst ajakirjas Baltic Journal of Economics.