2015. aastal New Yorgis leppisid maailma juhid kokku, et kõigile inimväärse töö tagamine mängib säästva arengu saavutamisel võtmerolli. Seda rõhutab säästva arengu eesmärk SDG 8, mida rakendatakse jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks alates 2016. aastast. 

Paal märkis, et vaimsus, mida inglise keeles tähistatakse sõnadega spirituality ja spiritual capital, ei tähenda tingimata religioossust. "Viimane on Euroopa tööandjate silmis pigem isiklik asi. Küsimus, kuidas religiooniga töökohal ümber käia, on Euroopas pigem tabu, millega pole eriti julgetud tegeleda," märkis Paal.

Vaimsus hõlmab laiemalt erinevaid hoiakuid ja suhtumisi, nagu näiteks ühtekuuluvustunde arendamist, aga ka teadlikku mitmekesisuse võimaldamist: "Töökeskkonna kontekstis räägitakse teadusmaailmas ka eetilisest või autentsest juhtimisest. Eesti keeles võiks kõnelda ka tööõhkkonnast ja selle kujundamisest," selgitas Paal. 

Paal ja tema kolleegid neljast Lõuna-Saksa ülikoolist analüüsisid Euroopa eri riikides tehtud uuringuid, mis tegelesid vaimsuse rolli mõtestamisega kasumile orienteeritud organisatsioonides. Sõelale jäid 20 uuringut, milles vaadati vaimsuse arendamise võimalusi grupi või organisatsiooni tasandil. "Üks oluline järeldus on, et kui inimene saab oma tööd teha loovalt ja ta tunneb, et teda hinnatakse, siis see mõjutab ka organisatsiooni tootlikkust," märkis Paal. 

Juht kujundab vaimsust

Kaasprofessor lisas, et vaimsuse kujunemisel mängib olulist rolli kollektiivi juht või juhid, kelle ülesanne on ühendada erineva tausta ja vajadustega inimesi. "Kui töötajad tulevad hea meelega tööle, siis nende vaimne ja füüsiline tervis on parem. Oluline on, et nooremad ja vanemad töötajad tunneks, et neil on ühised väärtused ja eesmärgid," arutles Paal.

Paal võrdles vaimsuse rolli töökohal tootearendusega, kus räägitakse aina enam, et tooted peavad olema jätkusuutlikud: "Küsimus on, kas juht käib ka oma töötajatega jätkusuutlikult ümber ja arvestab nende väärtuste ning murekohtadega." 

Ta lisas, et inimväärne töö tuleb tagada kõigile töötajatele, sealhulgas puuetega inimestele, naistele, noortele, eakatele, aga ka kultuurivähemustele, põlisrahvastele ja sisserändajatele. "Eriti oluline on leida vahendid praegu keskeas olevate inimeste motiveerimiseks ja nende vaimse ja kehalise tervise eest hoolitsemiseks, aga ka tööle rehabiliteerimiseks peale pikemat haigust, sest vananevas Euroopas kasvab just nende töötajate osakaal," märkis Paal.

Vaimne kapital määrab muu hulgas selle, kuidas inimesed reageerivad muutustele töökohal. "Kui on vaja ootamatult midagi teisiti teha, olgu selleks näiteks praegu kõneainet pakkuv vaktsineerimine, siis hakkab vaimsus mõjutama seda, kui koostöövalmilt töötajad reageerivad," arutles Paal. Ta lisas, et sama loogika kehtib ka riigi tasandil.

Positiivse ja ühtehoidva õhkkonna loomisel võib samas tekkida oht, et alluvaid hakatakse liigse töökoormusega ära kasutama. "Töökohtadel tekivad omad jumalad, eriti suurtes organisatsioonides. Töötajale võidakse pakkuda kõikvõimalikke mugavusi, näiteks söömis- ja sportimisvõimalusi, nii et inimene ei tahakski enam koju minna. Siis tuleb meeles pidada, et elu ei ole ainult töö," rääkis Paal.

Vaimsuse loomine peaks Paali sõnul alguse saama juhi huvist selle vastu, milliseid väärtusi ja hoiakuid tema töötajad esindavad ja kas nad üldse soovivad midagi muuta: "Juht peab aru saama, kes ta ise on ja mida tema töötajad ootavad. Vaimsusega seotud küsimused tulevad ennekõike esile just kriisiolukordades."

Uurimistöö ilmus ajakirjas Humanistic Management Journal.