Ameerika teadlased, kes andsid mullu teada hiisekvoia geenijärjestuse määramisest, teatavad nüüd, et on kindlaks teinud ka ranniksekvoia geenid ja nende järjestuse.

California rannikualadel kasvav ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, kelle genoom on ka üks keerukamaid, mis seni järjeldatud. Inimese genoomist on see üheksa korda mahukam.

David Neale Davise California Ülikoolist ja ta kolleegid tõdevad ajakirjas G3 Genes Genomes Genetics, et ranniksekvoial on 26,5 miljardit DNA aluspaari.

Seejuures on ta ka heksaploidne ehk igat tüüpi kromosoomist on tal igas rakutuumas kuus koopiat. Inimesel on DNA aluspaare kolm miljardit ja kromosoomikomplekte igas rakutuumas kaks.

Võrreldes teiste okaspuudega leidsid teadlased ranniksekvoial sadu geeniperekondi, mis on just sellele liigile ainuomased. Tundub, et paljud neist geenidest on ametis stressi ja haiguste tõrjumise ning vigastustest paranemisega.

Hiidsekvoial ehk mammutipuul, maailma suurimal puul ruumala poolest on samade teadlaste mullu avaldatud uuringu järgi üle kaheksa miljardi DNA aluspaari ehk ainult ligi kolm korda rohkem kui inimesel. Inimesega sarnaselt on ta genoom ka diploidne ehk igat kromosoomi on kaks eksemplari.

Okaspuude genoomid ongi üldiselt kolm kuni kümme korda inimgenoomist mahukamad, keerukad, ja sisaldavad palju kordusi.

Esimene okaspuu, mille genoom järjeldati, oli harilik kuusk. See sai teoks aastal 2013, kümmekond aastat pärast inimese geenijärjestuse määramist.

Tehnika arengu tulemusel on nüüd ka okaspuude geenijärjeldus läinud majanduslikult ja tehniliselt hõlpsamaks; tänaseks on välja selgitatud kümne okaspuuliigi genoom.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.