Kersi sõnul on Eestis puiduvarudega lood head. Siinmail kasvab palju kaske ja kui see otsa saab, võib vineeri toota ka sanglepast. "Lehtpuud kasutame täna võrreldes okaspuuga ikkagi veel vähe," märkis puidutehnoloog saates "Terevisioon".

Vineer pannakse Kersi sõnul kokku kolmest puidukihist. Kui tahta teha vineerist litofaani ehk peenelt graveeritud kujutist, tulevad need kihid mängu uuel moel. "Ajalooliselt graveerisid meistrid litofaani portselani peale, nii et see annaks kolmemõõtmelise kujutise. Valgus läbib erinevaid kihte ja peegeldab erinevast sügavusest tagasi erineva lainepikkusega," kirjeldas Kers.

Õhukesele vineerile tehtud litofaan saab nähtavaks, kui selle tagaküljele valgust suunata. Nii on tegemist aeglase fotograafia abil saadud interjöörikaunistusega. "See annab mõnusa salapära näiteks kusagile trepihalli või mõnda käidavasse kohta," soovitas Kers.

Spooni- ja vineerikeskus ei otsi siiski ainult uusi kodukaunistamise viise. "Peaksime suurendama rohkem puidu kasutust," märkis Kers kliimaeesmärkide valguses.

Roheleppega seoses tuleks tema sõnul otsida olemasolevatele ressurssidele tõhusamat rakendust, näiteks kaaluda plasti asendamist puiduga. "Vineerist saab täna teha väga erinevaid asju," osutas ta: "Sellest saab teha heliisolatsiooniomadustega seinaplaate, samuti veoautode põhjadele materjale, mis on hästi pestavad ja millel kaup ei libiseks."

Tehniliselt on Jaan Kersi sõnul võimalik teha ka näiteks vineerist alternatiivi plastämbrile. "Painduvast vineerist saaks teha ämbri korpuse. Kui sinna sisse freesida soon, saab teha ka põhja," loetles ta. Sanga tegemine võib olla veidi keerulisem, kui puidutehnoloogi sõnul saab sellegi vineerist välja lõigata ja ämbri külge panna. "Nüüd on vaja mõelda läbi, kuidas anda materjalile veekindlus, et sellega saaks ka vedelikke transportida," sõnas ta.

Kõigele eelnevale lisaks on spooni- ja vineerikeskusel käsil erinevaid koostööprojekte ettevõtetega. Näiteks uuritakse Kersi sõnul võimalusi, kuidas saaks vineeritootmisel kasutada rohkem Eesti madalakvaliteedilist puitu.

Samuti arendab keskus uusi viimistlusmaterjale, mida oleks inimesel võimalikult kerge hooldada. "Koostöös Saaremaa ettevõttega arendame pilliroog-biokomposiite ja koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga oleme ühiselt uurinud Eesti biomajanduse väärtusahelaid ja ressursse," lisas Kers.

Neid, kes soovivad keskuse tegemisi oma silmaga näha, kutsus Kers sel laupäeval Tallinna Tehnikaülikooli metsarahva päevale. "Metsarahva päeval toimub üle mitmekümne erineva ekskursiooni ja peaaegu kõik maakonnad on Eestis kaetud," ütles ta metsaomanike ja puiduettevõtete avatud uste kohta.