Jonathan Mill Inglismaalt Exeteri Ülikoolist ja ta kolleegid on lähemalt uurinud, milliseid valgumolekule inimese ajukoore rakud toodavad.

Nad kirjutavad ajakirjas Cell Reports, et mõnedki geenid kodeerivad ajukoore rakkudes lausa kümneid või isegi sadu erisuguseid valgumolekule. Ajukoor on aga muide just see aju osa, millega me mõtleme.

Geenid talletavad teadupoolest infot selle kohta, milliseid valke saab rakk toota. Kuid geen ei ole päris lihtne koodijada, vaid koosneb erisuguse funktsiooniga juppidest, eksonitest ja intronitest, mis üksteisega piki geeni vahelduvad.

Just eksonid on need jupid, mille nukleotiidijärjestuse põhjal pannakse sobiva aminohappejärjestusega valke kokku; intronid aga jäetakse vahele, nende nukleotiidid valgu ehitust ei määra.

Samas on juba päris ammusest ajast teatud, et mõnikord jäävad valgu sünteesil ka mõned eksonid vahele. Hiljutisemal ajal on lisaks teada saadud, et mõnikord võivad ka intronid ikkagi valguloomes kaasa rääkida.

Tulemusena ongi võimalik ühelt ja samalt geenilt saada päris mitut erisugust valku, kuidas just parasjagu vaja on. Seda nähtust nimetatakse alternatiivseks splaissinguks.

Tihtipeale toodab geen näiteks ühes koes ühesugust, teises koes teistsugust valku. Aga nagu praegunegi uuring osutab, võime erisuguseid valke kohata ka ühes ja samas koes.

Mill ja kaaslased annavad teada, et inimese ajukoore 13 tuhande aktiivse geeni põhjal sünteesitakse kokku ligi 33 tuhat erisugust valgumolekuli ehk keskmiselt umbes kaks ja pool valgutüüpi geeni kohta.

Mõnede geenide toodang on aga erakordselt mitmekesine: selliseid geene, mis suudavad panna raku tootma kümmet kuni sadat erisugust valku, on ajukoore rakkudes üle kahesaja.

Kogu selle mitmekesisuse lähemaks tõlgendamiseks on aga vaja veel rohkesti uusi uuringuid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.