Koroonasse nakatumisega kaasnevaid neuroloogilisi sümptomeid kirjeldati juba pandeemia alguspäevil. Hilisema statistika põhjal võivad need vaevata kuni 80 protsenti haiglasse sattunud patsientidest.

Kuigi enamasti on sümptomid kergemad, hõlmates näiteks segadustunnet ja ajutiselt lõhnataju kaotamist, päädib see mõnikord muu hulgas psühhoosi vallandumise või peaajupõletikuga. Närvisüsteemi võivad mõjutada sarnaselt mitmedki teised rasked haigused. Koroonaviiruse puhul jäi aga esialgu ebaselgeks, kuidas see täpselt aju kahjustama pääseb.

Aju tugirakud
Ajakirjas Current Opinion in Neurology ilmunud ülevaade kinnitab sarnaselt varasematele lahangutel kogutud andmetele, et ajju ei jõua viirust kuigi palju. Aju-verebarjäär suudab tõkestada viirust reeglina sama hästi kui tavapärasemaid haigustekitajaid.

Suurbritannia biopanka kogutud ajupiltide uurimisel on samas selgunud, et nakatumine seostub lõhna- ja maitsemeelega seotud ajuosades hallaine hulga vähenemisega. Viimane vihjab, et viirus võib pääseda ajju nina kaudu.

Eeskätt näib koroonaviirus nakatavat ajus astrotsüüte – neuronite tööks hädavajalikke tugirakke, mida leidub ajus neuronitest kordades rohkem. Viimast on nähtud nii katseklaasis aju matkivate miniorganitega tehtud katsetes kui ka surnud koroonapatsientide aju uurimisel. Isegi kui viirus rakke ei nakata, viitas üks hiljuti ilmunud ja paarikümmet inimest hõlmanud uuring, et viirus võib mõjutada mõnede astrotsüütide geenide avaldumismustreid.

Astrotsüütide nakatamine võib selgitada ülevaate autorite sõnul mõningaid neuroloogilisi sümptomeid, sh loidust ja depressiooni. Teisisõnu ei pruugi koroonaviirus kahjustada ilmtingimata neuroneid endid, kuid häirida sellele vaatamata aju tavapärast toimimist.

Veri

Hamstrite ja katseklaasis ajuorganoididega tehtud katsetes on lisaks nähtud, et koroonaviirus võib vähendada ajju jõudva vere hulka. See omakorda kahjustab neuroneid, mis võib pikemas plaanis viia rakkude surmani ja tekitada pikemajalisi kahjustusi.

Täpsemalt mõjutab viirus keha väiksemaid veresooni – kapillaare – ääristavaid rakke. Peritsüütide pinnal oleva retseptori blokeerimine viib veresoonte ahenemiseni. Nõnda võib olla Covidi-sümptomite leevendamisel kasu mõningatest kõrgvererõhutõve-ravimitest. Neist kahega tehakse praegu kliinilisi katseid.

Probleemid immuunsüsteemiga

Viimasel kümnendil on ka tähele pandud, et mõningaid ajuhäireid võivad muuta raskemaks autoantikehad. Nakkuse korral võib valmistada immuunsüsteem antikehasid, mis hakkavad ründama lisaks haigustekitajatele inimese enda kudesid. Olulisena suudavad neist mõned läbistada aju-verebarjääri. Nõnda on seostatud autoantikehi näiteks haruldase pimedaks jäämist põhjustava Devici haigusega ja mäluhäiretega.

Möödunud aastal ilmunud töödes leiti hamstritega tehtud katsetes, et mõned nakkuse korral toodetavad antikehad suutsid võidelda ühtaegu nii viiruse vastu kui ka seonduda ajurakkudega. Sarnaselt käituvaid antikehi leiti koroona tõttu kriitilises seisus oleva 11 patsiendi verest ja seljaaju-vedelikust. Samas on õnnestunud teiste antikehade manustamisega autoantikehade tegevust pärssida.

Koroonaviiruse mõju vererakkudele ja immuunsüsteemi eripärad ei selgita ülevaate autorite sõnul ilmselt kõiki nakkusega seotud neuroloogilisi sümptomeid. Samas võiks tõusta neile keskenduvatest teraapiatest olla abi just koroona pikemaajaliste mõjude ennetamisel ja vähendamisel.