Nii mõnigi inimene mõistab, et on koroonasse nakatunud, kui tunneb maitset või lõhna järsku tavatult kehvasti. Nüüd tegi üks USA teadlasrühm kindlaks, millised geenivariandid võivad viia teistest tõenäolisema tajude kaotamiseni, vahendab ScienceNews.

Töörühm uuris ligi 70 000 täiskasvanut, kes kõik olid saanud koroonadiagnoosi. Uurijad märkasid, et inimesed, kelle neljandas kromosoomis paiknevatel geenidel olid teatud eripärad, kaotasid lõhna- või maitsemeele ülejäänutega võrreldes 11 protsenti sagedamini.

Täpsemalt täheldasid uurijad, et nakkusaegse tajukaotusega on seotud kaks geeni, UGT2A1 ja UGT2A2, mis on seotud lõhnatajuga. Mõlemad geenid vastutavad teatud ensüümide eritamise eest, mis töötlevad lõhnaaineid. Nende kombineerumisel tekitavad omakorda selgelt eristatavad lõhnad.

Uuringud viitavad, et koroonaviirust põdedes kaob lõhnataju sageli, kuna nakkus tungib lõhna tajumist toetavatesse tugirakkudesse. On võimalik, et UGT2A1 ja UGT2A2 lähedal asuvad geenivariandid võivad mõjutada mõlema geeni avaldumist, mis võib omakorda muuta haigestunud inimese lõhnataju.

Töörühm uuris inimeste lõhna- ja maitsetaju sama küsimustikuga. Nii ei saa uuringu põhjal eristada, kas leitud geenivariandid on seotud vaid ühe tajumisviisiga, ent teisega mitte. Autorite sõnul kaob nõrgenenud lõhnataju korral sageli ka võime selgelt maitseid eristada ja vastupidi.

Osa inimestest kimbutab ka nii-öelda pikk Covid ehk nende lõhnataju jääb tavatult nõrgaks veel peale tervenemistki. Mida paremini teadlased viiruse mõju inimmeeltele mõistavad, seda lihtsam on neil lõhna- või maitsemeele kaotanud inimesi aidata.

Teadustöö avaldati ajakirjas Nature Genetics.