Konverents "Kas usaldus teaduse vastu on kadunud?"

Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud konverentsil "Kas usaldus teaduse vastu on kadunud? Koroonakriis kui usalduskriis" käsitleti koroonakriisi mitte üksnes tervisekriisina, vaid kui ühiskonna usalduse õõnestajat. Konvrentsi on võimalik järelvaadata.
Viimastel aastatel on teadus ühiskonnas esiplaanile tõusnud. Inimeste huvi on kasvanud nii teadustulemuste, -meetodite kui ka teadlaste kui inimeste vastu ja võiks arvata, et täitumas on teaduse populariseerijate unistus. Ometi nähakse, et teaduse autoriteet on kõikuma löönud. Koroonapandeemia on siinkohal justkui õpikunäide – tihti pole eksperdi seisukoht kaalukam kristallkuuli vaataja omast ja mõnigi kord usutakse pigem parasiidirohtudesse kui teaduspõhisesse ravisse.
Tõsi, ka teadus ise on muutumises. Kuna teaduses opereeritakse tõenäosustega, ei saa kõigile küsimustele raudkindlaid vastuseid anda. Samal ajal levitatakse (sotsiaal)meedias teadlikku väärinfot, esitades oma väiteid raudkindlana.
Koroonakriis pole ainult tervisekriis – see on ka usalduskriis. Kelle vastu on usaldamatus suunatud – kas teadlaste, poliitikute või farmaatsiatööstuse vastu? Miks ei usaldata teadustöö tulemusi ja rakendusi? Või on usaldamatuse taga siiski oskuslik manipuleerimine Youtube'i videote ja sotsiaalmeedia kõlakambrite abil? Kuidas tekib polariseerumine või lausa radikaliseerumine? Kuidas elada üheskoos edasi, kui ollakse tõmbunud kaevikutesse?