Maimets rääkis saates "Uudis+", et sõltumatu ekspertkomisjon kiitis Pfizeri vaktsiini kasutamise 5–11-aastastel lastel heaks ülekaalukalt: komisjonis hääletas loa poolt 17 liiget, erapooletult üks ja vastu mitte keegi.

Lastele oleks ette nähtud kaks doosi kolmenädalase vahega, mis moodustaks kolmandiku täiskasvanule mõeldud annusest. Heakskiidu aluseks oli 4600 lapse uuring, kus Pfizeri kaitsesüst hoidis 91 protsendil juhtudest ära sümptomaatilise haigestumise. Maimetsa sõnul kiidab FDA selle ametlikult heaks ilmselt järgmisel nädalal, mis tähendab ametlikku kasutusluba USA-s. Euroopa ravimiametisse (EMA) peaks nii Pfizeri kui ka Moderna lastevaktsiinide kasutusloa taotlused jõudma samuti juba lähiajal.

Vaktsiini võimalike kõrvalmõjude kohta lastele ütles professor, et mRNA-vaktsiinidel üldiselt on täheldatud väga harva müokardiidi ja perikardiidi ravitavaid juhtumeid. "Nendest 4600 lapsest mitte ükski selliseid kõrvalmõjusid ei saanud," osutas Maimets. Kuna tema sõnul on tegu siiski üsna väikese laste arvuga, peaks kõrvalmõjude ilmnemiseks ära vaktsineerima 100 000–200 000 last.

Vaktsiiniuuringud käivad Maimetsa sõnul ka poole- kuni nelja-aastaste laste kohta. "Laps pole väike täiskasvanu, vaid lapse organismis on selles arengufaasis mitmed asjad teissugused, kaasa arvatud immuunsüsteemi aktiivsus ja areng. Seetõttu on alati vajalik laste vaktsiine ja ravimeid eraldi uurida," selgitas ta.

Kui täiskasvanutel soovitaks professor igal juhul kaitsesüst ära teha, siis laste kaitsepookimist tuleks tema sõnul praeguses etapis tõsiselt arutada. "See on kindlasti üks tööriist, kuidas me saame viiruskoormust ühiskonnas vähendada," märkis ta, "aga loomulikult on praegu natuke vara mingeid lõplikke otsuseid teha, sest ka ameeriklaste lõplikku heakskiitu pole tulnud."

Maimets soovitas jälgida, kas suurema vaktsineeritud laste arvu juures ilmnevad mingid kõrvalmõjud. "Kindlasti tasub silmas pidada ja mõistlikult kaaluda, aga täna võib veel hetke oodata," sõnas ta.

Puust ja punaseks: miks vaktsineeritud haigestuvad?

Pfizer on nüüdseks teatanud, et nende vaktsiini saanud inimese haigestumise tõenäosus suureneb nelja kuni kuue kuu jooksul pärast teist kaitsesüsti. Siis kaitseb see sümptomaatilise nakatumise eest umbes 70 protsendil juhtudest.

Toivo Maimetsa sõnul kaotab vaktsiin tõhusust mitmel põhjusel korraga. Esiteks loodi praegu käibivad vaktsiinid teistsuguse tüve jaoks, kui praegu valdavalt leviv delta variant. "Seda, et vaktsiin alati haiguse ära hoiab, pole mitte keegi kunagi öelnud," jätkas professor, "vaid ka 93-protsendine kaitse tähendab, et algusest peale teatud osal inimestest see ei mõju." Vaktsiin ei pruukinud algusest peale kõigile mõjuda kas viiruse omaduste või inimese immuunsüsteemi eripärade tõttu.

"See, et vaktsiinide mõju ajaga väheneb, ei ole absoluutselt mingisugune uudis," märkis Maimets veel. Näiteks vaktsineeritakse Eestis riikliku immuniseerimiskava alusel inimesi 11 haiguse vastu: neist näiteks difteeria ja teetanuse vastu vähemalt kuus korda. "On ka vaktsiine, mis annavad eluaegse kaitse, aga neid on vähe," ütles professor.

Samuti muutub vaktsineeritud inimese kehas aja jooksul see, kuidas immuunsüsteem viirust kohates käitub. Kaitsesüsti saamise järel hakkavad inimese B-rakud kiiresti uue "vaenlase" vastu antikehi tootma. Maimetsa sõnul ei tooda rakud antikehi aga lõputult, sest konkreetsest haigusest saadakse jagu ja B-rakkudel on vaja teha antikehi ka kõigi muude viiruste vastu, millega inimene kokku puutub. "B-rakud annavad ajapikku oma töö üle B-mälurakkudele, mis peavad meeles, et selline vaenlane käis, ja kui ta uuesti tuleb, siis saab kiiresti hakata antikehasid tema vastu tegema," näitlikustas Maimets.

Samuti peavad "vaenlase" meeles inimese immuunsüsteemi T-rakud, mis nakatunud rakku nähes hävitavad selle ära. "(Soovitan oma sõpradele ka, et) ärge parem (antikehi) mõõtke, sest immuunvastus on nii kompleksne ja antikehavastus on ainult üks osa sellest kompleksist," ütles Maimets. Samuti leidis professor, et selles pole midagi imelikku, kui inimesed jäävadki end mingi ajavahemiku tagant Covid-19 vastu kaitsepookima. "Teisi haigusi, mille puhul me nii teeme, on terve rida," osutas ta.

Praeguse viiruselaine kohta ütles Maimets, et see oleks olnud selgelt ära hoitav. "Tulin esmaspäeval tagasi Taanist, kus on 77 protsenti inimestest ja üle 90 protsendi vanadest inimestest vaktsineeritud – seal pole mitte ühtegi piirangut," kirjeldas ta. Taani edu võti oli professori sõnul kevadine väga karm piirangupakett, mis motiveeris inimesi vaktsineerima. "Kui vaatame Lätit, siis kui seal tehti suhteliselt karmid piirangud, suurenes vaktsineerimise huviliste hulk oluliselt," võrdles Maimets veel Eesti olukorrale mõeldes.