Rahvusvaheline teadlasrühm vaatles, mis juhtub inimese kehas, kui ta loole kaasa elab. Nad märkasid, et kuulajate südamed hakkasid lööma samas rütmis, isegi kui nad asusid üksteisest kilomeetrite kaugusel, vahendab ScienceAlert.

Uuringu kaasautor ja biomeditsiini-insener Lucas Parra kirjeldas Twitteris, kuidas lihtsalt istudes ja raadiost mõnd juttu kuulates hakkab inimese süda kord kiiremini, kord aeglasemalt lööma. Ta oletab, et asi võib olla vajaduses olla igal hetkel valmis tegutsema. Selle jaoks peab inimene aga teadma, mis tema ümber toimub, isegi kui toimuv on lihtsalt üks räägitav lugu.

Pariisi ajuinstituudi neuroteadlane Pauline Perez ja kolleegid tegid vabatahtlikega erinevaid katseid ja mõõtsid samal ajal elektrokardiogrammiga nende pulssi. Näiteks lasti katseisikutel kuulata ühe minuti pikkust katkendit raamatust "20 000 ljööd vee all" või mõne minuti pikkuseid õppevideosid. Olenemata kuulajate asukohast paistsid nende südamerütmid ühtlustuvat.

Õppevideoga katse näitas, et südamerütmi muutus pole seotud tunnetega, nagu viitasid varasemad uuringud. Kui katseisikute keskendumist katkestati näiteks palvega tagurpidi numbreid lugeda või mängides neile segavat heli, lõi iga inimese süda taas omas rütmis ning lugu ise ei jäänud neile meelde.

Mälu järjepidevus käib käsikäes info teadliku vastuvõtuga. See viitab uurijate sõnul, et inimeste südamed löövad rütmis, mille annab ette nende teadlikult lugu töötlev mõistus.

Pariisi ajuinstituudi neuroteadlase Jacobo Sitti sõnul on oluline, et kuulaja paneks tähele loos aset leidvaid tegevusi. Asi pole tema sõnul tunnetes, vaid kaasahaaratuses, tähelepanus ja mõistatamises, mis võiks loos järgmiseks juhtuda. Inimese süda vastab sel juhul ajust tulevatele signaalidele.

Viimases katses võrdlesid uurijad omavahel 19 teadvuseta patsienti ja 24 täie tervise juures vabatahtlikku. Uurijate ennustus läks täide: teadvuseta inimestest läks rütmiga kaasa ainult kaks. Üks neist tuli taas täielikult teadvusele.

Uurijate sõnul viitavad tulemused, et patsientide ühes rütmis käivate pulsside põhjal võib teha ennustusi just patsientide teadliku kõnetöötluse kohta.

Kui kõrvale jätta kehalisest aktiivsusest ja muudest stressiallikatest tingitud muutused, kõiguvad inimeste südamerütmid kogu aeg. Seni seostati seda autonoomsete protsessidega ehk meie keha eneseregulatsiooni automaatsete ja alateadlike osadega. Nüüd näitab uus uuring, et oma osa on ka teadlikel protsessidel.

Parra sõnul leidub teaduskirjanduses palju tõendeid, et inimesed saavad oma füsioloogia üksteisega sünkrooni viia. See aga eeldab, et need inimesed läviks ja viibiks füüsiliselt samas kohas. Parra sõnul osutus see nähtus nüüd palju laiemaks: inimeste südamed paneb ühtmoodi tööle ka pelgalt loo jälgimise stiimul. Pulssi kisub üles ja alla aga just inimese tunnetusvõime.

Perez ja kolleegid oletavad, et sünkroonsust põhjustavad nii üksikud sõnad kui ka loo üldine tähendus ja sellest tõukuvad tunded. Nad märgivad, et ajuskanneeringutest paistva sünkroonse aktiivsuse jaoks peab loo narratiiv olema kindlasti sidus.

Samas hoiatavad autorid, et uuringu valim on väga väike. Igas katses osales ainult 20–30 inimest, mistõttu tuleks tulemusi suurema valimiga korrata. Ajuskanneeringute ja pulsi võrdlus võiks samuti tuua selgust, kas pulsid viib tõesti ühte rütmi kuulatav lugu.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell Reports.