Indias heakskiidu saanud koroonavaktsiin ZyCoV-D valmistab immuunsüsteemi SARS-CoV-2 viirusega kohtumiseks ette ringjate DNA-ahelate abil. Kuna vaktsiin hoidis kliinilistes katsetes sümptomaatilise COVID-19 haiguse ära 67 protsendil juhtudest, võetakse see Indias kasutusele tõenäoliselt juba sel kuul. Kuigi uue vaktsiini kaitsevõime pole pealtnäha sama hea kui mitmel praegu kasutataval vaktsiinil, peavad uurijad tähelepanuväärseks just vaktsiini DNA-tehnoloogiat, kirjutab Nature News.

Uut vaktsiini manustatakse nõelata seadmega, mis surutakse naha vastu. Nii tekib peen kõrge rõhuga vedelikuvool, mis läbistab naha pinna ja on süstist valutum.

Kiire areng

Philadelphias asuva Wistari instituudi vaktsiini- ja immunoteraapia keskuse juhataja David Weineri sõnul andis vajadus COVID-19 levik kähku peatada tõuke geenitehnoloogial põhinevate vaktsiinide arenduseks. Just sellised on praegu turul olevad mRNA-vaktsiinid ja uus India DNA-vaktsiin.

Ehkki RNA-vaktsiinid andsid kliinilistes katsetes kiiremini häid tulemusi, on uurijate sõnul oma tugevused ka DNA-vaktsiinidel. Neid on esiteks kerge toota ja teiseks ei vaja need hoiustamiseks madalat temperatuuri.

Uue vaktsiini arendas välja India ravimifirma Zydus Cadila ja see sai India ravimiametilt kasutusloa 20. augustil. Esialgu tohib vaktsiini manustada alates 12. eluaastast. Vaktsiini tõhusus selgus enam kui 28 000 osalejaga uuringus, kus vaktsineeritutel tekkisid koroonasümptomid 21 juhul ja vaktsineerimata inimestel 60 juhul.

Uus vaktsiin sisaldab ringjaid DNA-ahelaid ehk plasmiide. Need kodeerivad ühtaegu nii SARS-CoV-2 ogavalku kui ka geeni käivitavat DNA-järjestust. Kui plasmiidid sisenevad rakutuuma, muudetakse nad informatsiooni-RNA-ks. Viimane liigub rakutuumast tagasi raku tsütoplasmasse, kus see muundatakse viiruse ogavalguks. Keha immuunsüsteem reageerib ogavalgule ja toodab immuunrakke, mis kaitsevad tulevaste nakkuste eest. Kuigi plasmiidid ise kaovad mõne nädala või kuuga, jääb immuunsus alles.

Nii DNA- kui ka mRNA-vaktsiine on Weineri sõnul arendatud juba 1990. aastatest alates. Ashoka Ülikooli viroloog Shahid Jameeli sõnul oli DNA-vaktsiine arendada keerulisem, sest need peavad jõudma rakutuuma. Võrdluseks piisab mRNA-vaktsiinidele pelgalt rakku pääsemisest. Seetõttu ei osutunud DNA-vaktsiinid pikka aega kliinilistes katsetes piisavalt tõhusaks, et neid võiks kasutada loomade kõrval ka inimestel.

Süstita kaitsepookimine

Selleks, et Zyduse vaktsiin tööle hakkaks, manustatakse see naha alla, mitte lihaskoe sisse nagu teised vaktsiinid. Naha all on palju immuunrakke, mis neelavad ja töötlevad võõrkehi, sealhulgas vaktsiiniosakesi. Shahid Jameeli sõnul püütakse vaktsiini koostises olev DNA naha all kinni palju tõhusamalt kui lihases. 

Vaatamata sellele, et ZyCoV-D näib töötavat paremini kui ükski varasem DNA-vaktsiin, läheb sellega täieliku kaitsevõime saavutamiseks vaja vähemalt kolme doosi. Jameel tõdeb, et kolme doosi manustamine vajadus võib pandeemia ajal olla logistiliselt väljakutse.

Ehkki uue koroonavaktsiini tõhusus jääb pealtnäha mitme konkurendi omale alla, ei saa neid suurusjärke Jameeli sõnul võrrelda. Zydus Cadila katsetas oma uut vaktsiini Indias tänavu kevadel, kui delta variant oli saanud riigis valdavaks. Teised turul olevad vaktsiinid sihiti aga varasemate variantide vastu. Arvestades, et uus vaktsiin võtab sihikule just delta variandi, hindab Jameel Zyduse vaktsiini kaitsevõimet üsna heaks.

Zyduse vaktsiin tõestab põhimõtteliselt, et DNA-vaktsiinid töötavad ja aitavad pandeemiat ohjeldada, sõnas Lääne-Austraalia Ülikooli immunoloog Peter Richmond.

Osa teadlasi jääb uue vaktsiini suhtes skeptiliseks ja nimetab kasutusloa andmise protsessi läbipaistmatuks, sest veel pole avaldatud ühegi uuema kliinilise katse tulemusi. Zydus Cadila sõnul katsed alles käivad ja täielik analüüs avaldatakse peagi. Ravimifirma plaanib uut vaktsiini manustama hakata juba septembris ja toota järgmise aasta alguseks kuni 50 miljonit vaktsiinidoosi.

Maailmas on ainüksi COVID-19 vastu kliiniliste katseteni jõudnud pea tosin DNA-vaktsiini ja pea sama palju on arendusjärgus. Jaapani firma AnGEsi ja USA ettevõtte Inovio Pharmaceuticalsi vaktsiinikandidaadid on jõudnud katsetega viimasesse etappi. Üle poole tosina DNA-põhise koroonavaktsiini kandidaadi on arendusjärgu algetapis. Näiteks on nii kaugele jõudnud Lõuna-Korea biotehnoloogia ettevõte GeneOne Life Science ja Tai ettevõte BioNet.