"Üldiselt tundub mulle, et millenniumipõlvkonna esindajad on isepäised, neil on hästi vähe stereotüüpe ja nad vahetavad töökohti pigem sageli," ütleb Estonian Business Schooli turunduse teadur Riina Koris. Tema sõnul ei motiveeri praegusi alla 40-aastaseid eluvalikutes tingimata karjäär, staatus, palk ega muud rahalised hüved. Pigem eeldavad nad, et kõik eelnev on vaikimisi olemas ja püüdlevad isikliku heaolu poole.

Koos Viini Majandusülikooli kolleegi Iris Kollingeriga uuris Koris, mis motiveerib või ei motiveeri millenniumilapsi minema pikemaks ajaks välismaale tööle. Oma töös lugesid autorid millenniumilasteks 1980. aastate algusest 2000. aastate alguseni sündinud inimesed ja küsitlesid ligi tuhandet sobivas vanuses Austria ülikoolide tudengit, kes pärinesid 77 riigist. Korise sõnul oli valim paraku veidi kallutatud, kuna küsitletud tudengid olid juba otsustanud oma koduriigist välismaale ehk Austriasse õppima siirduda. "Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte," seletab Koris.

Eurooplased kalduvad hedonismi

"Mulle tundub, et millenniumipõlvkonna inimesed on natuke mugavad ega taha oma mugavustsoonist välja minna," ütleb Riina Koris küsitluse tulemuste kohta. Ta lisab, et praegused alla 40-aastased hindavad kõrgelt oma tuttavat keskkonda ja sõpru.

Sellegipoolest ei saa kõiki noori Korise sõnul ühe vitsaga lüüa. Ehkki uurijate hämmastuseks vastas üleüldiselt palju noori välislähetusse mineku kohta eitavalt, kippusid Euroopa noored olema teistest kodusemad. "Mõneti võib see tuleneda sellest, et Euroopa noortel on olnud palju rohkem võimalusi reisida. Võib-olla on neil isu täis saanud," oletab Koris.

Kogu valimi peale nimetasid noored peamiste välismaale mineku põhjustena isiklikku arengut, teiste kultuuride tundmaõppimist ja võimalust reisida. Ameerikast pärit millenniumilapsi tõmbasid välismaale teistest sagedamini reisimisvõimalus, seiklushimu, vaheldusrikkus ja uudsus. Aasiast pärit noored olid seevastu teistest rohkem huvitatud pikaajalistest lähetustest. Neid motiveerisid rohkem ka materiaalsed hüved, nagu kõrge palk ja huvitav töö.

Veel ilmnes, et eurooplased valivad välislähetuse puhul sihtkohta väga hoolikalt. "Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud," kirjeldab Koris. "Samuti välditakse igasuguseid mittetsiviliseeritud ja võib-olla isegi ohtlikke sihtkohti."

Just Euroopa päritolu millenniumilaste jaoks saavad välislähetuse kasuks otsustamisel määravaks lähedased. Kui pereliikmed või elukaaslane ei taha välismaale kaasa tulla, jääb eurooplane koju. "Hästi suur tegur on, et siis elu kodumaal jääb justkui seisma või pannakse ooterežiimi," lisab Koris. Teisisõnu lähtub Euroopa noor oma valikutes just isikliku eluga seotud teguritest ega lase end kõigutada palganumbri suurusest või kojujäämise mõjust tulevasele karjäärile.

Uurijad küsisid noortelt sedagi, kui rahvusvaheliselt nad üldiselt mõtlevad. Nende vastuste põhjal selgus, et rahvusvahelisemalt meelestatud tudengid olid välislähetustest rohkem huvitatud. Tervikuna on millenniumilapsed aga üha paiksema eluviisiga põlvkond, järeldasid uurijad, sest tugevalt rahvusvaheliselt meelestatud noori oli vähem kui neutraalselt või nõrgalt rahvusvaheliselt mõtlejaid.

Noor ootab tööandjalt isiklikumat pakkumist

Kuigi ühest küljest näitas küsitlus, et millenniumipõlvkonna noored justkui ei eelista välislähetusi, selgus teisest küljest, et noortele on oluline lähetuse pikkus. "Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad," osutab Riina Koris.

Siit koorub välja Korise ja Iris Kollingeri soovitus rahvusvahelistele tööandjatele: noortele tuleks pakkuda isiklikuma lähenemisega lähetuspakette. "Kui varasematel aegadel sai noortele valmistoodetega läheneda, siis nüüd see enam eriti ei tööta," ütleb Koris. Eestiski haarasid inimesed 1990. aastatel nurisemata kinni igast võimalusest välismaale minna, kuid nüüd esitavad uurijate sõnul tingimusi just värvatavad. "Järeldus ongi, et kui sa tahad, et noor tööle tuleks ja tööle jääks, siis juhtkang olgu tema käes," tõdeb Koris.

Äsja kirjeldatud erinevustele vaatamata on noored kõikjal maailmas Korise sõnul siiski sarnasemaks muutunud. "Kui mõtleme näiteks ülikoolilegi, siis eri riikides tudengid õpivad samadest raamatutest. Neile õpetatakse võrdlemisi sarnaseid asju," toob ta näite.

Riina Koris ja Iris Kollinger kirjutavad millenniumipõlvkonna tööelust ajakirjades Personnel Review ja Development and Learning in Organizations.