"Isikutevaheline vägivald on Eestis väga levinud. Naiste seas üle 50, meeste seas üle 60 protsendi olid elu jooksul kogenud vähemalt ühte isikutevahelise vägivalla vormi," sõnas uurimuse autor, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis peagi doktorikraadi kaitsev Hedda Lippus-Metsaots

Autori sõnul on vägivalda oluline uurida, sest see on väga kultuurispetsiifiline nähtus. Näiteks varieerub ühiskonniti, kui palju vägivalda esineb ja millised tegurid seda soodustavad.

Isikutevaheline vägivald

Erinevate vägivallavormide seas keskendus doktoritöö isikutevahelisele vägivallale, mis jaguneb omakorda lähisuhtevägivallaks ja kogukonna vägivallaks. Seega ei hõlma isikutevaheline vägivald mitte ainult partnerite vahelist vägivalda, vaid ka näiteks sõbra, töökaaslase või kaaskodaniku toime pandud vägivalda. 

Doktoritöö erinebki varasematest käsitlustest oma avarama fookuse poolest. "Me uurisime erinevaid vägivallavorme, mis ei ole kitsendatud selle põhjal, kes on vägivalla teostaja. Samuti on sisaldab uuring meeste ja naiste võrdlust, sest küsimustikule vastasid mõlemad," selgitas autor.

Uurimustöö põhines Skandinaavias välja töötatud küsimustikul (NorVold Abuse Questionnaire), mis sisaldas küsimusi nii vaimse, füüsilise kui ka seksuaalse vägivalla kohta. Juba varasemalt eesti keelde tõlgitud küsimustiku puhul peab vastaja reageerima spetsiifiliste situatsioonide kirjeldustele.

Uurija rõhutas, et küsimustikku ta muutma ei pidanud: "Säilitasime võimalikult täpse instrumendi selleks, et me saaksime võrrelda oma tulemusi teiste riikidega, kus seda küsimustikku on kasutatud. Lisaks võrdlusvõimaluse kadumisele oleks muutmine tähendanud seda, et see poleks enam olnud valideeritud küsimustik."

Teadlane lisas, et rahvastikupõhise uuringu valimisse kuulus eri vanuserühmast piisavalt palju inimesi, et tulemusi saaks laiendada kogu populatsioonile. Nii naiste kui meeste puhul saadeti küsimustik ligikaudu 5000 inimesele, nendest vastasid umbes pooled, mis oli ootuspärane tulemus.

Naiste ja meeste erinev vägivallakogemus

Doktoritöös oli kesksel kohal hulgiohvristamise mõiste. "See tähendab seda, et ohver kogeb elu jooksul rohkem kui ühte vägivalla tüüpi. Varasemate uuringute põhjal on teada, et see rohkem reegel kui erand," selgitas Lippus-Metsaots.

Varasemalt on vägivalda sageli uuritud kitsamalt, keskendudes näiteks lähisuhte partnerite vahelisele seksuaalvägivallale. "Sellisel juhul keskendutakse ühele spetsiifilisele vägivalla kogemusele, kuigi tegelikult võib see inimene olla kogenud ühte või mitut vägivalla vormi juba lapsepõlves. Lisaks võib ta vägivalda kogeda ka näiteks töö juures," arutles uurija.

Selgus, et meeste ja naiste kogetud vägivalla mustrid olid erinevad. "Naiste puhul paistis silma, et nad olid kogenud mitut eri vägivalla tüüpi. Võrreldes meestega oli naiste hulgas enam neid, kes olid kogenud nii emotsionaalset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda. Meeste juures oli rohkem neid, kes olid kogenud ainult füüsilist vägivalda," rääkis Lippus-Metsaots.

Erinevused meeste ja naiste vahel tulid eriti välja seksuaalvägivalla puhul. "Meeste puhul oli lapsena seksuaalvägivalda kogenud 0,6, naiste hulgas 5,8 protsenti vastanutest. Täiskasvanuna oli seksuaalvägivalda kogenud üks protsent meestest ja 4,2 protsenti naistest," selgitas autor.

Uurija lisas, et kõiki kolme töös käsitletud vägivalla vormi ehk vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda olid meestest lapsena kogenud 0,7 protsenti, naistest 2,7 protsenti vastanutest. Täiskasvanuna oli sama number meeste puhul 0,2 ja naiste puhul 1,4 protsenti.

Kui vaadata ainult füüsilist vägivalda, siis meeste seas esines seda kaks korda rohkem. "Varasemate uuringute põhjal saab väita, et meeste hulgas esineb naistega võrreldes oluliselt rohkem juhuslikku füüsilist vägivalda, näiteks koolikiusamist. Ka vanemad karistavad poisse füüsiliselt rohkem. Täiskasvanuna kipuvad mehed sattuma juhuslikesse füüsilistesse konfliktidesse," kommenteeris Lippus-Metsaots.

Naiste puhul rõhutas autor, et nende kogetud vägivald on tihti süstemaatiline: "Seda on näidatud lähisuhte vägivalla uuringutes, et sageli kogeb naine kõiki kolme vägivalla vormi. Sellele võib lisanduda mehepoolne majanduslik vägivald."

Kuigi vägivalda kogevad nii mehed kui naised, on uurija sõnul oluline on aru saada, et nende vägivallakogemused on erinevad: "Sellest tulenevalt on ka tervisemõjud erinevad, mis omakorda õigustab seda, et tugiteenuseid on rohkem just naistele."

Vägivalla pikaaegsed tervisemõjud

Tavaarusaama järgi tähendab tervisemõju füüsilist vigastust. Uurija sõnul on see liiga kitsas vaade, sest tervisemõjud võivad avalduda pikaajaliselt ja varjatult. "Kui keegi oli kogenud vägivalda lapsena, siis see ennustas seda, et ta kogeb hilisemas elus kas ühte sorti vägivalda või hulgiohvristamist. See oli oluline mõlema soo lõikes," sõnas peatne doktor.

Lisaks selgus, et seksuaalvägivalda kogenud naiste seas esines rohkem suitsetamist ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Samuti näitasid tulemused, et sagedamini tuli ette rasestumisvastaste vahendite mittekasutamist, vahekordi raha või mõne muu materiaalse hüve eest ning sugulisel teel levivate haiguste levimist.

Eriti märkimisväärsed on pikaaegsed tervisemõjud, kui ohver oli kogenud eri liiki vägivalda. "Need, kes olid kogenud kõiki vägivallavorme, hindasid ise oma tervist halvemaks, neil olid krooniliste terviseproblemide tõttu igapäevased tegevused piiratud, neil oli rohkem depressiooni ja nad olid oma eluga vähem rahul," selgitas Lippus-Metsaots.

Pikaajaliste mõjude osas rõhutas uurija, et uuringute põhjal on näidatud, et lapsepõlves vägivalda kogenud inimeste aju biokeemia on muutunud: "See muudab, kuidas keha stressile reageerib ja kroonilise vägivalla puhul võivad need muutused olla eluaegsed. Seetõttu võivad tekkida erinevad valusündroomid ja vaimse tervise probleemid."

Vägivalla ennetamine lapsepõlves

Doktoritöö autor rõhutab tervishoiu töötajate rolli ja oskust õppida ära tundma, kas patsient võib olla kannatanud vägivalla all. Vägivallakogemusele jälile saades saab ravida algpõhjust, mitte pinnapealseid sümptomeid.

"Kui me teame, et varajane vägivallakogemus muudab aju biokeemiat ja põhjustab erinevaid ning potentsiaalselt eluaegseid haigusi, siis on ilmselge, et on väga oluline tegeleda vägivalla ennetamisega lapsepõlves," täiendas uurija.

Vägivalla ennetamises on autori sõnul olulised algatused nagu kiusamisvaba kool ja lasteaed. Samuti tuleks tähelepanu pöörata vanemlikku kasvatust puudutavatele programmidele, kus vanemad õpivad lahendama olukordi vägivalda kasutamata. Lisaks on ääretult olulised seksuaalvägivallaohvritele loodud kriisiabikeskused, kus juba vägivalda kogenud inimesed saavad professionaalset abi.

Hedda Lippus-Metsaots kaitseb oma doktoritöö "Interpersonal violence in Estonia: prevalence, impact on health and health behaviour" ("lsikutevaheline vägivald Eestis: levimus, mõju tervisele ja tervisekäitumisele") Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini 25. augustil.