Odrarikka õllesordi eripära märkab ka juhujooja
Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.
Õlle ühe olulisema koostisosa humala kasvatamiseks võib kuluda üpris palju väetist ja inimtööjõudu, mis muudab selle toorainena kalliks. Samas võib õlle koostises olev oder vajada kasvamiseks üksnes vihma.
Sestap kasutavad õllepruulijad üha rohkem linnaseid, et humala pealt raha säästa. Teadlased saavad aga omakorda kaasa aidata, otsides viise, kuidas linnaste maitseomadusi parandada.
Evan Craine ja kolleegid Washingtoni osariigiülikoolist lasid prooviks välja arendada odrarikkad õllesordid, mis sisaldasid üht odralinnase- ja üht humalasorti. Erinevalt Ühendriikides populaarsetest IPA-tüüpi käsitööõlledest sisaldasid need humalat vaid õige pisut.
Uurijad lasid ligi sajal treenimata käsitööõllejoojal neid õllesid maitsta. Humalasort Tahoma oli kõikides märjukestes sama, kuid linnased pärinesid eri genotüübiga odrasortidest.
Treenitud õllesõbrad teeksid neil odrasortidel hõlpsasti vahet, kuid ka katses osalenud juhujoojad märkasid viie erineva odrasordi erinevusi. Osa sorte maitses neile ilmselgelt teistest rohkem.
Üldiselt eelistasid maitsjad nelja ülikoolis aretatud odrasorti juba laialt kasvatatavale sordile Copeland. Samuti oskasid nad hõlpsasti kirjeldada iga sordi iseärasusi. Näiteks leidsid nad, et üks sort on puuviljase ja magusa lõhnaga, teine meenutas aga tsitrust.
Ehkki treenimata joojad tegid hästi vahet külmalt pruulitud õllesortide maitsel, pakkusid kuumalt pruulitud õlled neile rohkem peamurdmist. Erinevalt toasooja veega valmistatud pruuliõlledest kallatakse viimaste valmistamiseks linnased esmalt kuuma veega üle ja lastakse neil maitse esiletulekuks seista vaid lühikest aega.
Uurijad ei anna kuumalt pruulitud õllede osas siiski veel alla. Järgmiseks plaanivad nad anda kuumalt pruulitud sorte proovida treenitud maitsjatele. Kuigi USA käsitööõllejoojad eelistavad praegu humalarikkaid IPA-tüüpi jooke, järeldavad autorid uuringu põhjal, et ka keskkonnasäästlike odralinnaste abil saab luua uusi põnevaid õllesorte. Miks ei võiks needki trendikaks osutuda?
Craine ja kolleegid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Journal of Food Science.
