Levinud teooria järgi vajab immuunsüsteem varajasi kokkupuuteid bakterite, viiruste ja teiste mikroobidega. Nende puudumisel võib see muutuda liiga tundlikuks näiteks õietolmu ja teiste allergia põhjustajate suhtes, vahendab Gizmodo.

Mitmed varasemad uurimused on näidanud, et taludes ja loomade läheduses elavatel lastel esineb vähem allergiaid, kui steriilsemas keskkonnas kasvavatel lastel. Hiljutises uurimuses väidavad Londoni Ülikooli kolledži ja Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli teadlased, et lapsepõlve hügieeni ja immuunprobleemide suhe on mõnevõrra keerukam.

Hügieenihüpotees

Enam kui 20 aastat on avalikult räägitud, kuidas haigustekitajate vältimiseks oluline käte- ja koduhügieen takistab kokkupuudet kasulike organismidega, sõnas uurimuse juhtivautor Graham Rook, Londoni Ülikooli kolledži meditsiinilise mikrobioloogia emeriitprofessor. 

Teadlased väidavad nüüd, et mikroobidega kokkupuute suurendamiseks ei peaks hügieeniharjumustes järeleandmisi tegema. Lapsed võivad jätkuvalt kasvada puhastes tingimustes, kuid oluline on kokkupuude õiget sorti mikroobikeskkondadega.

Kokkupuude niinimetatud heade bakteritega toimub ema, teiste perekonnaliikmete ning loodusliku keskkonna kaudu. Samas ei ole palju tõendeid selle kohta, et kaasaegses majapidamises leiduvad mikroobid oleks olulised tasakaalus immuunsüsteemi arenguks. Küll aga on seal mitmeid haigusi tekitavaid pisikuid, mida saab vältida lihtsate abinõude nagu näiteks kätepesu abil.

Kuigi lapsed jäävad varasemaga võrreldes vähem haigeks, puutuvad nad siiski kokku mitmete pisikutega. Lihtsalt need kokkupuuted toimuvad nüüd rohkem vaktsineerimiste kaudu. Uurimused on näidanud, et vaktsiinid tekitavad immuunreaktsioone, mis treenivad immuunsüsteemi sarnaselt varem laiemalt levinud lastehaigustega.

Liigne hügieen võib siiski olla kahjulik, aga mõnevõrra teisiti, kui on arvatud. Varasemad uuringud on näidanud, et puhastustoodetes olevad kemikaalid võivad mõjutada immuunsuse toimimist, mis võib omakorda põhjustada allergiaid ja astmat.

Teadlased loodavad, et nende uurimistöö võiks inimeste hügieenihoiakuid paindlikumaks muuta. Kui millegi kätega söömise eel on mõistlik käsi pesta, siis oma majapidamise iga nurgataguse pidev puhastamine ei pruugi olla vajalik.   

Koristamine ja personaalne hügieen on olulised, aga need võiks olla sihipärased ja puudutada ennekõike käsi ja konkreetseid pindu, mille peal nakkused kõige enam levivad, selgitas Rook. Ta lisas, et sihipärasemad hügieeniharjumused aitavad vähendada laste kokkupuudet keemiliste puhastusainetega. 

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Allergy and Clinical Immunology.