Tuntud geenimuutmistehnika annab lootust eluohtliku päriliku haiguse raviks
Geenide täppismuutmist võimaldavat tehnikat CRISPR saab kasutada esialgsete tulemuste põhjal ohutult ka inimkehas. Käputäie inimestega tehtud katses vähendas teraapia ohtliku valgu hulka rohkem, kui parim praegu kasutuses olev ravim, andes täiendavat lootust vähemalt mõningate pärilike haiguste ravimiseks.
Katse raames üritasid ettevõtte Intellia teadlased leevendada transtüretiini amüloidoosi põdeva kuue patsiendi sümptomeid. Haruldast pärilikku haigust põhjustavad mutatsioonid geenis, mis vastutab TRR-nimelise valgu tootmise eest. Muudatuse mõjul volditakse valku valel viisil, mistõttu hakkavad moodustama need kiulisi kämpe. Enamasti hakkavad need häirima südame ja närvide tööd.
USA-s said esimesed selle vastu tõhusalt aitavad ravimid heakskiidu alles kolme aasta eest. Mõlemad võtavad sihikule käskjalg-RNA, mille põhjal valku valmistatakse. Vigase valgu hulk väheneb kehas seepeale keskelläbi viis korda.
Samas tuleb ravimit võtta terve elu ja mõnikord ei suuda ka see haiguse kulule piiri panna. Nõnda on nähtud haigust ühe võimaliku kandidaadina, mille ravimiseks saaks kasutada geeniteraapiat. Probleemi kõrvaldamiseks piisaks maksarakkudest katkise geeni eemaldamiseks. Eeskätt loodetakse kasutada selleks bakterite immuunsüsteemist inspireeritud tehnikat CRISPR-Cas9.
Möödunud aastal Nobeli keemiapreemia vääriliseks hinnatud süsteem koosneb kahest osast: DNA ahelaid kääridena puruks lõikavast valgust Cas9 ja juht-RNA'st. Viimane ütleb valgule, kus seda täpselt teha. Inimorganismi suuruse ja keerukuse tõttu on olnud seni raske kindlustada, et muudatusi tehakse kõigis soovitud rakkudes. Seetõttu on kasutatud seda mõnede nende hädade leevendamiseks, mille puhul on võimalik rakud inimesest välja võtta ja tagasi siirdada.
Töörühm võttis katsetes appi sarnase lähenemisviisi, mida kasutatakse mõningate koroonavaktsiinide puhul. Verre süstiti nanoosakesi, mille sisse oli peidetud RNA kujul juhised geenimuutmissüsteemi valmistamiseks. Analoogselt lastakse lihastesse viiruseosade süstimise asemel valmistada viiruse ogavalk rakkudel endil.
Antud juhul katkestavad aga rakus valmistatud valgukäärid DNA ahela vigase geeni juures. Ehkki rakk parandab selle uuesti ära, tehakse seejuures piisavalt sageli vigu, et TTR-valgu tootmise eest vastutav geen lüüakse täielikult rivist välja.
Kuu pärast teraapiat oli vähenenud kaks doosi nanoosakesi saanud katsealuste kehas ohtliku valgu tase 80–96 protsenti. Teisisõnu on teraapia sama tõhus või isegi tõhusam, kui praegu kasutatavad ravimid. Erinevalt ravimitest pakuks geeniteraapia patsientidele aga püsivamat lahendust.
Juba ladestunud valgust vabanemine võtab aega. Töörühm ennustab, et patsientide sümptomid võivad hakata leevenema alles kuude pärast.
Samas võivad järgnenud kuudel välja tulla ka võimalikud teraapiaga seonduvad probleemid. Mõned eelnevad uuringud on vihjanud, et CRISPR-Cas9 süsteem pole ideaalne. Mõnikord katkestatakse DNA ahelaid kohtades, kus teadlased seda ei soovi. Halvimal juhul võib see päädida see vähi tekkega. Siiski peavad katsega otseselt mitte seotud teadlased kasutatud lahendust ohutumaks, kui näiteks CRISPR-Cas9 viiruste abil soovitud rakkudesse toimetamine.
Transtüretiini amüloidoosi põeb maailmas ligikaudu 50 000 inimest. Samas sillutab edukas katse teed teistegi maksaga seonduvate haiguste ravimiseks. Hiirtega tehtud katsetes on suutnud toimetada Intellia Therapeutics teadlased nanoosakesi ka inimeste luuüdisse. Pikas plaanis võiks viia omakorda võimaluseni ravida sirprakulist verevähki luuüdisiirdamisteta.
Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa