"Kusagil 80 protsenti hoonetest, kus on seenkahjustused, on äsja renoveeritud," ütles Pilt saates "Vikerhommik". Kui vanas majas ka saja aasta jooksul renoveerimist ette ei võeta, pole seal vammiga muret. Kui aga hoones vahetatakse vana puit uue vastu või muudetakse midagi ehitusfüüsikas ja niiskustemperatuuri režiimis, hakkab vamm kasvama.

Suurem majavammilaine käis Eestist üle aastatel 2009–2010 ehk mõned aastad peale 2006.–2007. aasta ehitusbuumi. Pildi sõnul võtsid ehitustöö toona ette nii paljud isehakanud ehitajad, et tehti tohutult ehitusvigu. Kuigi toonane vammimure oli praegusest suurem, usub enamik inimesi siiani, et teeb ehitades head tööd. "On inimesi, kes tahavad eriti hästi teha," osutas Pilt. "Panevad hästi palju soojustust, teevad kõik hästi umbseks või kinniseks, et oleks elamine hea soe. Paraku seenele meeldib see ka."

Kas renoveerimisel või ehitusel on tehtud vammile soodsaid vigu, selgub ehituseksperdi sõnul kõige rutem paari, aga enamasti nelja-viie aastaga. "Kas põrand hakkab vajuma või kasvab kusagilt liistu äärest välja seenemügarik," tõi ta näiteid.

Kurioossem näide uusehitisest on tal tuua 2010. aastast, mil kevadel uude koju kolinud ostja pistis majavammiga rinda juba kuus kuud hiljem sügisel. "Oli juhtunud, et talvel oli mingi boiler lõhkenud. Kiiresti oli vaja ehitis üle anda ja rahad kätte saada. Vett ei kuivatatud ära, pandi kinni kõik põrandad ja tekkis ideaalne keskkond vammile," kirjeldas Pilt.

Renoveeritud vannituba on ohumärk

Kes siiski soovib maamaja või muud puitkonstruktsioonil hoonet osta, võib enne ostu lasta spetsialistil kaup üle vaadata. Kalle Pildi sõnul ongi spetsialistiteenus üha populaarsem.

Mure on tema sõnul pigem selles, et inimesed ostavad kalleid hooneid emotsioonipõhiselt. "Vaadatakse üksikuid elemente ja vaateid, minu jaoks tühja-tähja, aga samas unustatakse ära, et hoonet ei osteta üheks-kaheks aastaks, vaid kogu eluks," osutas ta. Pigem võiks ostja tähele panna maja konstruktsiooni seisukorda - kuidas see on ehitatud või renoveeritud.

"Esimene asi: kõrge vundament on puithoone säilimise alus," jagas ta ostjale näpunäiteid. Kui maapind ajapikku tõuseb, vajuvad vundamendita maja alumised palgiread pinnasesse, mis on Pildi sõnul tõsine probleem. Teiseks soovitas ta kindlasti vaadata kõikvõimalikke lekkeid. "Kui on kusagil kraanikausi ümbruses või vannitoas tehtud äsja remonti, siis tasub mõelda, miks seda on tehtud – äkki seal on olnud lekkeid," ütles ta.

Üldisemaltki soovitas Pilt renoveeritud hoone puhul uurida, ega seda pole renoveeritud müügi jaoks. "Siis ma soovitan natuke kahtleva hoiakuga seda maja vaadata," lisas ta.

Samuti kipuvad vead ehituseksperdi sõnul sisse tulema, kui vana hoone ehitatakse ümber tänapäevaseks. Seetõttu on ta skeptiline ümberehitatud majade A-energiamärgise suhtes. "Vanadest hoonetest ei saa päris nii energiatõhusat maja. Õnneks on ka muinsuskaitse sellest aru saanud ja seda ei nõuta," ütles ta.

Klient võib pika ninaga jääda ka liigse usalduslikkuse tõttu. "Kui tuleb üks ehitusmees ja jutt jookseb, siis usaldatakse teda ja töö tehakse ära. Kolme-nelja aasta pärast, kui hakkab probleeme tekkima, on see mees kadunud kuhugi ja siis on inimene hädaga üksi," kirjeldas Pilt.

Kel siiski majavamm juba majas, soovitas ta pigem kahjustatud hoonet säilitada kui lammutada. "Majavamm enamasti kasvab kas keldris, esimese korruse põrandal või seina alaosas," loetles ta. See tähendab, et kõrgemad korrused ja katus on reeglina puutumata ehk enamik hoonest on korras.

Kui vamm on põrandas, on kolle lokaalne - kahjustatud osa saab välja võtta ja uue ehitada. Palkide vahetamisest on vammitõrje protsess Pildi sõnul siiski keerulisem. "Osa tuleb välja võtta, teha keemiline ja termiline tõrje, ja mis kõige olulisem, tuleb õigesti tagasi ehitada," täpsustas ta.