Ecstasy põhitoimeaine MDMA võib leevendada traumajärgset stressihäiret

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Traumajärgse stressihäirega võib tihtipeale kaasneda ka depressioon. Autor/allikas: Sasha Freemind/Unsplash

Ecstasy narkootikumi peamine koostisosa MDMA võib korralikult leevendada trumajärgset stressihäiret ehk posttraumaatilist stressihäiret (PTSD), leidsid ameerika teadlased esialgses uuringus.

Sobitatuna pingelise suhtlusteraapiaga, vähendas MDMA tugevalt sümptomeid inimestel, kes olid raske stressihäirega võidelnud juba aastaid, kirjutab Sciencenews.

"See on suur asi," ütles Nova Kaguülikooli emeriitprofessor ja Ameerika kliiniline psühholoog Steven Gold. "Kui muud tingimused jätta samaks, võib psühhedeelsete ravimite kasutamine tulemust märkimisväärselt parandada."

Teadlaste leid annab lootust miljonitele inimestele maailmas, kes traumajärgse stressihäire käes kannatavad ning kes uusi ravivõimalusi ootavad. Tihtipeale kirjutatakse stressihäire raviks välja antidepressante nagu Zoloftit ja Paxilit, kuid pooltel inimestel need ravimid mõju ei avalda. 10. mail Nature Medicine'is avaldatud uurimus on siiski vaid esialgne.

Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Israelis läbi viidud ravimikatsetest võttis osa 90 inimest. Inimesed osalesid 15 teraapiasessioonis, mida viisid läbi terapeudid, kes olid välja koolitatud osalejaid juhendama samal ajal, kui nad ravimi mõju all olid. Pooled katsetes osalenutest said kolme kaheksatunnise teraapiasessiooni vältel MDMA-d. Teisele poolele andsid teadlased kolme kaheksatunnise teraapiasessiooni ajal platseebot.

MDMA ehk metüleendioksümetamfetamiin, mis on tihti ecstasy tablettide põhiline toimeaine, tekitab eufooriat ja annab energiat, mistõttu tarvitatakse seda pidudel ja klubides.

Samal ajal kui katses osalenutele MDMA-d (või platseebot) manustati, kandsid nad silmaklappe ning kuulasid muusikat.  Vahete-vahel rääkisid nad oma kogemusest terapeudiga.

Keskeltläbi paranes kõigi katses osalejate tervislik seisund uuringu lõpuks ning neil oli vähem stressihäirele omaseid sümptomeid, nagu näiteks soovimatud ja pealetükkivad mälestused.

Kõige suurem oli kasu aga neil, kellele oli manustatud ka MDMA-d. Katseperioodi lõpuks oli kahel kolmandikul MDMA-d võtnud inimestest tervis paranenud nii ulatuslikult, et nende tervislikku seisundit polnud võimalik enam liigitada traumajärgseks stressihäireks. Platseebot saanute hulgas oli katsejärgselt neid, kelle tervislik seisund ei liigitunud enam traumajärgseks stressihäireks aga vaid kolmandik.

Paljud uuringus osalenud inimesed elasid raske traumajärgse stressihäirega aastaid. "Tavaliselt näeme me traumajärgset stressihäiret kui häiret kogu eluks. Nüüd võime hakata sellest lahti saama," ütles uuringuga otseselt mitte seotud Hollandi Leideni ülikooli meditsiinikeskuse psühhiaater Eric Vermettten, kes töötab stressihäirega veteranide ja sõjateadlastega.

See, kuidas ravim aju muudab, pole täpselt selge. Mõned pildiuuringud viitavad näiteks, et MDMA vaigistab tegevust aju mandeltuumas, mis on tihedalt seotud hirmuga.

Sciencenews kirjutab, et uuringu alla käis ka nädalaid teraapiat enne ja pärast MDMA sessioone. Need seansid nõudsid osalejatelt rasket emotsionaalset tööd, ütles uuringu kaasautor Amy Emerson. "MDMA pole võlupill," ütles ta.

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: