Vanaemal ja vanaisal on tervislikum jalutada eraldi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eriti aeglaseks muutub paar käest kinni kõndides. Autor/allikas: frkasb/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Kes käib sageli kallimaga jalutamas, võib nii mõnigi kord tunda, et kõnnib tavapärasest aeglasemalt. Nüüd leidsid USA teadlased, et paarid vähendavadki kõrvuti kõndides sageli oma kõnnikiirust, eriti aeglaseks muutub paar käest kinni hoides. Aeglasem kõnnak mõjub kehvemini just eakatele, kelle jaoks jalutamine võib olla ainus viis trenni teha.

Purdue Ülikooli terviseteadlased jälgisid 72 paarist 141 inimese jalutusaegu ja kõnnaku kiirust. Uuritavad inimesed olid 25–79 aasta vanused ja jalutasid kõikvõimalikes oludes, sealhulgas puhastel või takistusi täis radadel. Samuti jalutasid nad nii lihtsalt koos, käest kinni hoides kui ka eraldi.

Inimarengu ja perekonnauuringute dotsendi Melissa Franksi sõnul keskendus teadlasrühm oma uuringus paaridele. Sageli innustavad just lähedases suhtes partnerid teineteist tervislikumalt käituma, sealhulgas trenni tegema.

Õenduse dotsendi Libby Richardsi sõnul lootsid uurijad, et partnerid mitte üksnes ei aeglusta koos kõndides tempot, vaid et aeglasem partner kiirendab oma käbedama kaaslasega sammu pidamiseks sammu. Viimast uurijad paraku ei täheldanud. Sellegipoolest on igasugune liikumine kiirusest olenemata kasulik, lisas Richards.

Tema sõnul on see tavaline, et inimesed koos kallima, abikaasa või sõbraga jalutavad ja trenni teevad. Koos tegutsedes liigutab inimene end tõenäolisemalt. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutele 150 minutit mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust nädalas.

Richardsi sõnul võib koos jalutamisest saadav tervisekasu aga mõneti väheneda, kui inimene aeglasema partneri kõrval oma tavapärast tempot maha võtab.

Tervise- ja kinesioloogiaprofessor Shirley Rietdyki sõnul tasub kõnnaku kiirust mõõta mitmel põhjusel. Kõnnikiirus on seotud inimese üldise tervisega. Tavaliselt ennustab inimese kõnnak ette tema kukkumisohtu, funktsionaalset toimetulekut, vigastustest taastumist ja suremusriski.

Rietdyk lisas, et tavalised jõu-, koordinatsiooni- ja multimodaalsed harjutused aitavad kõik tõhusalt kõnnaku kiirust tõsta. Samuti aitavad need pidurdada lihastoonuse vähenemist ja aeglustada kõnnikiiruse vähenemist. Ükski trennitegemise viis pole selles osas teisest parem ehk Rietdyki sõnul võib igaüks jätkata just talle harjumuspärase kehalise aktiivsuse viisiga.

Aktiivsemad vanainimesed pigem säilitavad Rietdyki sõnul oma kõnnikiiruse. Teisisõnu pole aeglasem kõnnak mingi vältimatult vananemisega kaasaskäiv nähtus. Aeglasemalt kõndivad eakad on Rietdyki sõnul aga sageli kehvema tervisega ja tulevad halvemini toime.

Artikkel avaldati ajakirjas Gait & Posture.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: