Uuring: maailma on tabanud kaksikutebuum

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Laias laastus sünnib praeguseks maailmas igal aastal umbes 1,6 miljonit kaksikut. Autor/allikas: Gustavo Devito/Flickr (CC BY 2.0)

Värske rahvusvahelise uuringu järgi on viimase 40 aasta jooksul kõikjal maailmas hakanud sündima üha rohkem kaksikuid. Autorid oletavad, et kaksikute suure sündimuse taga võivad olla nii kunstlik viljastamine kui ka üha hilisemas eas sünnitavad emad.

Kui kaksikutebuumi teket nenditi uuringutes juba varem, siis äsjane teadustöö heitis esimest korda valgust selle üksikasjadele. Teadlasrühm kogus sündimuseandmeid 165 riigist ehk 99 protsendi maailma elanike kohta aastatel 2010–2015. Uuritud riikidest 112 kohta vaatasid nad võrdluseks ka 1980–1985 aastate sündimuseandmeid, vahendab Gizmodo.

Analüüs näitas, et kui 1980. aastatel sündisid maailmas tuhandest sünnitusest kaksikud üheksal juhul, siis läinud kümnendil sündis tuhande sünnituse kohta 12 juhul kaksikuid. Teisisõnu, kaksikuid sünnib nüüdseks kolmandiku võrra rohkem. Põhja-Ameerikas on tõus olnud veel järsem, sest seal moodustasid kaksikute sünnid aastatel 2010–2015 kõigist sündidest 3,4 protsenti.

Laias laastus sünnib praeguseks maailmas igal aastal umbes 1,6 miljonit kaksikut. Uurijate sõnul on kaksikute hulk maailmas tõusnud enneolematult kõrgeks nii absoluut- kui ka suhtarvudes.

Kaksikute sünnitamise kunst

Pole saladus, et kehaväline viljastamine kergitab mitmikute sünnitõenäosust. Nimelt siirdatakse selle protseduuri käigus patsiendile mitu viljastatud embrüot, et rasedus õnnestuks tõenäolisemalt. Samas osutavad uue uuringu autorid, et oma osa võivad mängida teisedki viljatusravi võtted, nagu munasarjaturgutus  või kunstlik viljastamine. Teiseks kipub rohkem kaksikuid sündima vanematel naistel ja rikastes riikides sünnitavadki naised nüüdseks üha hilisemas eas.

Kui pea kõikjal maailmas sünnib kaksikuid võrreldes 1980. aastatega praeguseks rohkem, leidsid uurijad Lõuna-Ameerika näol erandi. Seal sünnib kaksikuid praegu isegi 1980. aastatega võrreldes veidi vähem. Samas sünnib kõige rohkem kaksikuid Aafrikas, kus nende sündide suhtarv jäi läbi aastate ühtmoodi kõrgeks. Uurijate sõnul on selle taga aafriklaste geneetiline eripära, mistõttu sünnib neil rohkem kahemunakaksikuid. 

Paraku on kaksikute ilmaletoomine nii emale kui ka imikutele endile tavalisest sünnitusest ohtlikum. Aafrikas, kus vastsündinute suremus on niigi suurim maailmas, kaotavad paljud pered ühe oma kaksikutest juba imikueas. Rikkamates riikides jääb küll rohkem vastsündinuid ellu, kuid terviseriskid kaksikute sünnitamisel on samad.

Mis kaksikute sündide tõusutrendi jätkudes edasi saab, pole veel selge. Autorid oletavad samas, et kaksikute osakaal hakkab ajapikku jälle taanduma. Kehavälise viljastamise käigus siirdavad kliinikud naistele üha sagedamini ainult ühe viljastatud embrüo ja rakendavad muidki meetmeid, mis peaks kaksikute sünni tõenäosust vähendama.

Samas võivad kaksikute osakaalu vähenemise Põhja-Ameerikas ja Euroopas tasandada Aasia ja Aafrika riigid, kus naised pöörduvad väheneva viljakuse tõttu üha sagedamini viljatusravi poole. Uurimisrühm plaanib kaksikute sünde jälgida 2020. aastate keskpaigani.

Uuring ilmus ajakirjas Human Reproduction.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: