Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg tõi välja, et suurematel tüvedel on tõepoolest olemas ka nii-öelda järelturg.

Võimalusel pakutakse neid Tallinna loomaaiale, kus mahavõetud puid saab kasutada asukate elupaikade sisustamisel. Peaaednik Hannes Maripuu sõnul ei ole siiski kõik puurides näha olevad tüved pärit linnalt, vaid osa on toodud loomaaia enda territooriumilt.

Väga jämedatele tüvedele või ajaloolistele põlispuudele püütakse Tarmo Sule sõnul leida koht linnaruumis, näiteks eksponeeritakse neid haljasaladel.

Väiksemad tüved ja oksad kasutatakse tema sõnul aga ära puiduhakke valmistamiseks. See jõuab näiteks terviseradadele, aga ka loomaaia ja botaanikaaia teedele. "Mida ära anda ei õnnestu, see läheb kasutamiseks energiaettevõtetele," selgitas Sulg. Säärane on suvise lehtedega puiduhakke saatus.

Aastal 2020 väljastati Tallinnas luba 22 936 puu raiumiseks. Sule sõnul sõltub mahavõetud puude arv majanduse olukorrast: mida aktiivsem on ehitustegevus, seda enam raielubasid väljastatakse.

Loa alusel võib puu maha võtta, ent kohustust pole, seega raielubade arv ei pruugi olla võrdne päriselt linnapildist kadunud puude arvuga. Üldjuhul ei pea ka raiutud puudega samas mahus uusi istikuid maha panema, mistõttu täpne puude bilanss pole teada.