Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Margus Varjak selgitas, et esimese süsti järel langeb raskelt haigestumise tõenäosus mitu korda ja pärast teist süsti on see praktiliselt olematu. Ta lisas, et pärast esimest süsti läheb paar nädalat aega enne, kui tekib esmane kaitse, ja ka pärast teist süsti tuleb oodata vähemalt nädal või kaks, mil lõplik immuunsus välja kujuneb. 

Nakkusohtlikkus langeb märgatavalt pärast teist süsti

Varjak rõhutas, et pärast esimest süsti tasub jääda ettevaatlikuks, sest eksisteerib arvestatav võimalus, et inimene võib endiselt viirust teistele edasi kanda. Seevastu pärast teist süsti nakkusohtlikkus väheneb oluliselt. "Vähemalt Iisraelis ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on julgustavad. Tõenäosus, et vaktsineeritud inimene on viiruse kandja, langeb vähemalt 80 protsenti kui mitte rohkem. Vaktsineeritud inimene on seega oluliselt vähem ohtlik," selgitas Varjak 

Varjak selgitas, et näiteks Suurbritannia on läinud seda teed, et enamik ühiskonnale tehakse AstraZeneca, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga esimene süst. See on piisav, et oluliselt vähendada raskete juhtumite arvu, kuid see ei anna veel kindlustunnet, et vaktsineeritu ei võiks viirust edasi levitada. Niisiis, pärast esimest süsti tuleks kindlasti vältida kontakti vanemate ja riskirühma kuuluvate inimestega. 

Arendamisel olev ninasprei vaktsiin ei lase viirusel organismi tungida

Praegu kasutusel olevad vaktsiinid aitavad organismil viirusega kiiremini võitlema hakata, kuid ei takista täielikult viiruse esmast tungimist rakkudesse. "Vaktsiinid kiirendavad immuunvastuse tekkimist. Kui viirusel on aega organismi lõhkuda nädal või kaks, erineb see oluliselt sellest, kui selleks on aega kaks või kolm päeva," selgitas Varjak.

Kaasprofessor lisas, et "vaktsiinide abil loodud immuunsus takistab kiirelt viiruse levikut organismis ja inimene ei pruugigi olla teadlik, et ta on puutunud kokku patogeeniga."

Järgmise paari aasta jooksul on lootust, et turule jõuavad näiteks hetkel Soomes katsetusel olevad ninasprei-tüüpi vaktsiinid. Varjak kommenteeris, et erinevalt süstitavatest vaktsiinidest suudavad need takistada rakkude nakatumist juba hingamisteedes: "Selle vaktsiini toimel erituks spetsiifilised antikehad inimeste limaskestadele, kus nad seovad end koroonaviiruse külge, takistades viiruse sisenemist rakkudesse juba varakult." 

Arendamisel olev vaktsiin muudaks vaktsineeritud inimesed vähem nakkusohtlikuks. Seda lihtsal põhjusel, et kuna viirus ei saa enam nii kergelt organismis paljuneda, siis leiduks oluliselt vähem viirusosakesi, mis saavad ühelt inimeselt teisele üle kanduda. Samuti oleks ninasprei vaktsiini manustamine oluliselt lihtsam ja kiirem.

Vaktsineerimine on turvavöö, mis aitab vältida raskeid tagajärgi

Teiste koroonaviiruste käitumuse alusel arvatakse praegu, et vaktsineerimise kaudu saadud tugev immuunsus kestab ligikaudu kuus kuud. Varjaku sõnul ei tähenda see, et seejärel immuunmälu täielikult ära kaob, küll aga võib reageerimisaeg venida pikemaks, mis tähendab, et viirusel on mõnevõrra rohkem aega organismi kahjustada. Varjak ei välistanud seega, et riskirühma kuuluvatele inimestele tuleks sügisel või talvel ka kolmas vaktsineerimine teha. 

Varjak rõhutab, et ilma vaktsineerimiseta sureks umbes üks protsent elanikkonnast. Ühiskonda jääksid vaevama ka koroonaviiruse läbipõdemisel tekkida võivad pikaaegsed järelmõjud, nagu näiteks hingamisraskused, südamepuudulikkus, väsimus, harvematel juhtudel närvisüsteemi kahjustused.

"Lisaks tihtipeale inimesed ei tea, millised teised terviseprobleemid neil on juba on, mille viirusega nakatumine tugevalt esile võib tuua. Vaktsiin on nagu turvavöö, mis aitab õnnetuse korral vältida raskeid tagajärgi," arutles Varjak.

Varjak on optimistlik, et kõige hullem saab peagi mööda: "See on kriis, mille lõpp on näha. Teist sellist koroonatalve ei tule. Muidugi lõpp saab tulla ainult siis, kui inimesed osalevad vaktsineerimises. Iisrael on praeguseks ära vaktsineerinud suurema osa riskirühmast ning hakkab ühiskonda vaikselt taasavama, lubades kaitsepoogitud kodanikke näiteks kohvikutesse ja restoranidesse."