Ülevaade: COVID-19 uued variandid ja nende levimus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Autor/allikas: Prachatai/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.

Inglise variant ehk B.1.1.7

Esimest korda teatati uuest nakkavamast variandist 2020. aasta septembris Ühendkuningriigis. Euroopa Liidu riikides tuvastati seda esmakordselt 9. novembril. Variant on ohtlik, sest kaheksa tüve 17-st mutatsioonist asuvad viiruse ogavalgus. Uuringute järgi nakkab see esialgsete epidemioloogiliste andmete põhjal kuni 56 protsenti kergemini ja võib olla 30–70 protsenti surmavam kui algne variant.

Mutatsioonid pole seniste analüüside põhjal mõjutanud vähemalt Pfizer-BionTechi ja Moderna vaktsiinide tõhusust.

Varianti on leitud vähemalt 29 inimesel ka Eestist. Eesti lähiriikidest on varianti leitud Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Lõuna-Aarika variant ehk B.1.351

Seda varianti leiti esimest korda 2020. aasta oktoobris Lõuna-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liitu jõudis see teadaolevalt 28. detsembril. Variant on ohtlik, sest kannab sarnaselt Inglise variandile mutatsiooni N510Y, mistõttu võib see levida kuni poole paremini. Haiguse kulgu see teadaolevalt ei mõjuta.

Samuti kannab variant ogavalgu mutatsiooni E484K, mis võib vähendada vaktsiinide tõhusust. Uuringud näitavad, et Pfizer/BionTechi vaktsiin kaitseb selle variandi eest kõige kehvemini.

Variant on levinud üle terve maailma ja seda on leitud vähemalt ühel inimesel ka Eestist. Eesti lähiriikidest on varianti leitud Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Saksamaalt.

Uganda variant ehk A.23.1

A.23.1 varianti leiti esimest korda 2020. aasta oktoobris Ugandast. Euroopa Liitu jõudis see esimest korda aastavahetuse järel. Variant võib olla ohtlik, sest mutatsioonid ogavalgus võivad hõlbustada selle levikut. Kuigi sellest saanud Ugandas kõige laialdasemalt levinud tüvi, ei saa vaid selle põhjal oletusi teha. Eestile lähematest riikidest on varianti leitud Saksamaalt, Taanist, Hollandist ja Belgiast.

Brasiilia variant ehk P.1

P.1 varianti leiti esimest korda 2020. aasta detsembris Brasiilias. Euroopa Liitu levis see variant esimest korda 12. jaanuaril. Variant võib olla ohtlik, sest kannab mutatsiooni N510Y, mis suurendab viiruse nakkuvust. Seda üheselt kinnitavaid analüüse veel avaldatud pole, kuid seda seostatakse Brasiilias Amasoonias hüppeliselt kasvanud nakkusjuhtude arvuga.

Variant kannab ogavalgu mutatsiooni E484K, mistõttu võib vaktsiinide tõhusust vähendada. Üksikutel juhtudel nakatusid variandiga ka inimesed, kes olid COVID-19 juba läbi põdenud. Laborikatsetes on jõutud erinevate tulemusteni.

Eestile lähematest riikidest on varianti leitud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt ja Šveitsist.

Uus Ühendkunigriigi variant ehk B.1.525

Uuest variandist teatati esimest korda 2020. aasta detsembris Ühendkuningriigis. Euroopa Liitu levis see 6. jaanuaril. Variant kannab ogavalgu mutatsiooni E484K, mis võib vaktsiinide tõhusust vähendada. Variandi kiiremat nakkavust ja haiguse raskemat kulgu pole seni täheldatud.

Eesti lähiriikidest on varianti leitud Soomest, Taanist ja Hollandist. Enam kui pooled nakkusjuhtumitest on registreeritud seni Taanis ja Suurbritannias ning teistes riikides on see veelgi haruldasem.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: