Merits: uued koroonatüved on pärit sealt, kus viiruse levik läks käest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Viimasel ajal tuleb üha enam teateid koroonaviiruse uutest tüvedest, mida seostatakse viiruse kiirema levikuga. "AK.Nädal" uuris, milliseid koroonaviiruse tüvesid on leitud Eesti inimeste seast ning kuidas mõjutab viiruse muteerumisvõime vaktsiinide tootmist ja võitlust pandeemiaga.

Paljunedes muteerub koroonaviirus pidevalt, mistõttu on maailmas sadu tuhandeid koroonaviiruse variante. Näiteks algset, pea aasta tagasi Wuhani linnas tekkinud viiruse tüve ei levi Eestis enam üldse. Spetsialistidele teevad muret peamiselt Inglismaa, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüvi, mille puhul on märgatud viiruse kiiremat levimust.

Tartus asuv labor on ainus koht Eestis, kus uuritakse, millised koroonaviiruse tüved Eesti inimeste seas levivad.

Projekti KoroGeno-Est-2 juhtivteadur Radko Avi ütles, et nende eesmärk on uurida, kuidas nii Inglismaa kui ka teiste väidetavalt agressiivsemate tüvede osakaal muutub või kui palju konkreetseid variante levinud on.

Lihtsalt öeldes tegelevad teadlased laboris Synlabilt saadud testide abil viiruse sekveneerimisega, ehk määravad ära selle DNA genoomse järjestuse.

"Me teeme kindlaks viiruse ogavalgu geeni; sealt saame teada, kas tegemist on kiiremalt levivate tüvedega. Selle info saame anda terviseametile. Kogu genoomi järjestus valmib meil natuke aeglasemalt," lausus Avi.

Siinne teadlastegrupp siiski kõigi nakatunute viirustüve kindlaks teha ei jõua, vaid analüüsivad peamiselt Eestisse sissetoodud viiruseid. Lisaks on abiks Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskus, kuhu Eesti saadab iga nädal 200 tüve.

Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna juhataja Irja Lutsar ütles, et kui on vaja kiirelt kindlaks teha, kas mõnel isikul on selline tüvi, siis tehakse analüüs ise.

Kui terviseameti ülesanne on mitte lasta agressiivsematel viirustüvedel levida, siis omaette küsimus on uute mutatsioonide puhul ka vaktsiinide toimimine. Praegu on uuringud näidanud, et olemasolevad vaktsiinid Inglise tüve vastu töötavad. Seda ka Lõuna-Aafrika tüve vastu, aga mitte sama efektiivselt.

"See, et Lõuna-Aafrika tüvi vastab halvemini vaktsiinile, oli juba enne eksperimentides näidatud. Minu arusaamist mööda kõik praegu turul olevad ravimifirmad ka redisainivad oma vaktsiine ja püüavad teha vaktsiini, mis nendele tüvedele toimib. Kui tulevad uued tüved, kus on selge, et olemasolevad vaktsiinid ei tööta, siis mingi tõhustusdoosi aasta või kahe aasta või kuue kuu pärast saan uue vaktsiiniga," rääkis Lutsar.

Viroloog Andres Meritsa sõnul on vaktsiinide kohandamine mutatsioonidele üsna lihtne. Peamine probleem on aga uuesti tõestada, et uuendatud omadustega vaktsiinid on efektiivsed ja ohutud.

"Mis on kindlasti kiirem algsest katsetamise faasist, kus kõiki kolme faasi läbiti mõnevõrra teisiti. Aga võib arvata, et see on peamine pidur. Muus osas probleeme need ei tohiks põhjustada, sest ma ei usu, et viirus võiks tekitada mutante või mutatsioonide kombinatsioone, mille vastu ei oleks võimalik vaktsiini tekitada," lausus Merits.

Tüvesid tekib järjest juurde

Inglise ja Lõuna-Aafrika tüvede kiiremat levikut on näidanud erinevad uuringud, aga pole tõendeid, et need tekitaks ka raskemat haiguskulgu või suuremat suremust. Samas on põhjapanevaid uuringuid erinevate tüvede kohta praegu veel vähe. Kindel on vaid see, et koroonaviiruse tüvesid tekib üha juurde.

Seda, kas millalgi tekib ka Eesti-nimeline uus viirustüvi, ei pea teadlased võimatuks, küll aga vähetõenäoliseks.

"Ei ole üldse üllatus, et need uued mutatsioonid on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist, Brasiiliast, Suurbritanniast ehk kohtadest, kus viiruse kontrollimisega on olnud väga suuri raskusi. Ei ole ühtegi sellist mutatsiooni, mida ma oleks teadnud, mis oleks pärit Singapurist, Hiinast või Taiwanist, kus viiruse levik on rangelt kontrolli all," märkis Merits.

Lutsari sõnul otsib viiruse kogu aeg viise, kuidas ellu jääda. "Ta proovib ja proovib ja proovib ja ükskord ikka läheb täppi. See tõenäosus, et tekivad vaktsiini eest põgenevad tüved, see on kindlasti olemas," lausus Lutsar.

Kuigi uued viirustüved võivad kiiremini levida ja püüda vaktsiinide eest põgeneda, tõdevad teadlased, et ka mutatsioonide vastu toimivad ikka samad meetmed, nagu maski kandmine ja suurte rahvahulkade vältimine.

Küll on oluline uute viirustüvede riiki sissetoomisel ja levikul valvsalt silma peal hoida.

"Tänaseks oleme leidnud 29 Inglise tüve ja ühe tüve, kus on põhimõtteliselt esindatud Lõuna-Aafrika variandi üks ohtlik mutatsioon. Tõenäoliselt see ei ole Lõuna-Aafrika tüvi, aga selle mutatsiooni me oleme leidnud. Me ei oska öelda tänase seisuga, kui suur on protsent, neid kõikidest Eesti viirustest on. Uuringud, kus teeme ka juhuvalimit, on koostöös terviseametiga plaanis. Ilmselt saame siis ka protsendi kogu Eesti viirustest varsti öelda," lausus Radko Avi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: