Briti teadlased: uus koroonaviiruse variant võib olla oluliselt surmavam ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Miks Briti variant rohkem inimesi hauda viib, pole veel selge. Autor/allikas: Florian Glawogger / Unsplash

Ühendkuningriigist alguse saanud COVID-19 variant B.1.1.7 on ilmselt algsest variandist 30–70 protsenti surmavam, kirjutavad Briti valitsuse teadlased oma äsjases analüüsis. Täpsema hinnangu andmist takistab andmete nappus.

Varasemate uuringute põhjal nakkab uus Inglise variant varasemast kergemini, kuid kardeti ka suuremat ohtu inimeludele. Ehkki värske hinnang kinnitas neid kartusi, tuleb teadlaste endi sõnul uue variandi põhjustatud surmi veel täiendavalt uurida, vahendab Business Insider.

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Andres Meritsa sõnul varieerub uue variandi surmavus laialt 30 ja 70 protsendi vahel, sest hinnang tuletati vaatlusandmete põhjal.

"Mina olen ise katsetel põhineva teaduse esindaja. Meie numbrid on alati palju selgemad ja küsimusi nende osas vähem," ütles Merits Novaatorile. "Ainult et katse võtab aega ja iga asja – ka seda B1.1.7 tüve suuremat patogeensust – inimkatsetes uurida ei saagi".

Uus nakkavam variant on levinud üle maailma. New York Times'i andmetel on seda leitud vähemalt 82 riigist. Teise hiljutise uuringu järgi levib uus variant USA-s kiiresti ja selle kandjate arv kahekordistub umbes iga kümne päeva tagant. Selles töös märgiti, et 2021 aasta märtsiks saab B.1.1.7-st tõenäoliselt levinuim viiruse variant USAs.

Projekti KoroGeno-Est-2 juhtivteadur Radko Avi sõnul on Eestist leitud Inglise tüve 29 korral. "Me ei oska öelda tänase seisuga, kui suure protsendi need kõikidest Eesti viirustest moodustavad. Uuringud, kus teeme ka juhuvalimit, on koostöös terviseametiga plaanis. Ilmselt saame siis ka protsendi kogu Eesti viirustest varsti öelda," lausus Avi "Aktuaalsele Kaamerale".

Miks Briti variant rohkem inimesi hauda viib, pole veel selge. Teadlased oletavad, et uue variandiga nakatunud inimesed said nakatudes viirust lihtsalt suuremas koguses või on nende kehas viirust rohkem – mõlemal juhul on oht COVID-19 raskelt põdeda suurem.

Seega peab Meritsa sõnul leppima algsete andmetega ja ootama, et need aja jooksul täpsustuks. "Võimalik kõrgema patogeensuse põhjus on viiruse kiirem ja suurema efektiivsusega paljunemine – sellega saadav levikueelis on ilmselt piisavalt suur, et tasakaalustada võimalikke viiruse jaoks negatiivseid efekte," sõnas ta.

Uuel analüüsil on samas mitu vajakajäämist. Enamik COVID-19 haigusjuhtumeid ei lõppe ka uue variandi puhul patsiendi surmaga. Niigi vähestest surmajuhtumitest vaatlesid Suurbritannia valitsuse teadlased omakorda vaid väikest osa ehk valim polnud esinduslik. 

Teiseks ei arvestatud uuringus uue variandiga nakatunud patsientide kaasuvate haigustega ega hooldekodude haigusjuhtude osakaaluga. Kolmandaks uurisid teadlased ainult kogukondlikes testimispunktides positiivse proovi andnud inimesi, jättes kõrvale haiglates testimas käinud inimesed. See on oluline, sest enamikes haiglas tehtavates testides kontrollitakse vaid koroonaviiruse olemasolu ja täpset varianti ei määrata.

Laias plaanis on teadlased seega enda sõnul 55–75 protsenti kindlad, et uuritud inimeste suuremat suremust saab seostada uue viiruse variandiga.

Briti valitsuse teadlased toetusid mitmele uurimusele. Ühes neist pakuti, et Inglise variant on teistest 58 protsenti surmavam. Järelduseni jõudmiseks uuriti 3382 koroonasurma, millest 1722 juhul oli inimene kandnud Inglise viirusevarianti. See tähendas, et näiteks uue variandiga nakatunud 55–69-aastastest meestest sureb 0,6–0,9 protsenti, sama vanadest naistest aga 0,2–0,3 protsenti.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: