Tänapäevases koolisüsteemis soovitakse, et õpilased ei omandaks teadmisi ainult päheõpitud tõdedena. Pigem võiksid nad õppida mõtestatult ning ainete üleselt ja igapäevaseid probleeme lahendades ehk interdistsiplinaarselt.

Sääraste õpitulemuste hindamine on aga keeruline. Kuidas hinnata, kas õpilane mõistab seoseid erinevate ainevaldkondade ja igapäevaelus toimuva vahel? Küsimusele vastamiseks uuris Katrin Soika oma doktoritöös, kas õpilaste interdistsiplinaarsete teadmiste ning seoste hindamiseks on sobilik mõistekaardi meetod. See meetod pole iseenesest uus, kuid seda kasutatakse teadmiste ja oskuste hindamisel vähe.

Doktoritöös selgus, et mõistekaardi meetod on teadmiste interdistsiplinaarsuse hindamisel hindamisvahendina kasutatav. "Pilootuuringute käigus ilmnes, et mõistekaartide analüüs võib anda õpetajale või uurijale rohkem infot kui valikvastuste või lühikeste vabavastustega test," selgitas Soika.

Põhiuuringu tulemuste analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks kasutas Soika 10. ja 12. klasside õpilaste loodud mõistekaarte ja stsenaariumipõhiseid ülesandeid. Üks tema eesmärk oli leida viis, mis võimaldaks saada kiire ülevaate õpilase teadmiste interdistsiplinaarsusest. Seega hindas Soika enda loodud meetodil muutusi Eesti õpilaste interdistsiplinaarsetes teadmistes gümnaasiumiaastate vältel.

Õpilaste loodud mõistekaartide võrdlus ja analüüs tõid välja erinevused koolide vahel. Koolides, kuhu on gümnaasiumisse sisseastumiskatsetel suur tung, ning mille riigieksamite tulemused on väga head, oskasid õpilased seostada mõisteid interdistsiplinaarselt nii 10. kui ka 12. klassis.

"Tähelepanuväärne on, et muutused õpilaste mõistekaartide ehituses ei ole nii suured kui nendes koolides, kus on riigieksamite tulemused madalaimad," täiendab doktorant samas. Kehvemate eksamitulemustega koolide õpilaste mõistekaartide interdistsiplinaarsete seoste kasv gümnaasiumiaastate lõpuks on värske doktori sõnul suurem. Parakui ei jõua need õpilased ka 12. klassiks sageli samale tasemele, mis on kõrgemate riigieksamite tulemustega koolide õpilastel 10. klassis.

Sellest lähtudes võiks Soika hinnangul Eesti koolides pöörata gümnaasiumiastmes rohkem tähelepanu õpilastele, kelle areng on olnud põhikoolis kiirem. Needki õpilased vajavad enda teadmiste arendamiseks gümnaasiumis erinevaid võimalusi, mis ei piirduks ainult kohustuslikus riiklikus õppekavas nõutavaga.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Katrin Soika kaitses doktoritöö "Loodusteaduslike teadmiste hindamine mõistekaardi meetodi abil" ("Expanding opportunities on the use of concept mapping as an assessment tool in science education") 8. veebruaril. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Priit Reiska.