PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviirustest annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirusosakesi on proovis väga vähe. Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletas, et ahelreaktsiooniga paljundatakse viiruseosakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks tõi Maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut.

"Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe," selgitas Maimets.

"On terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti, ei tekita viiruse levikut. Teiste sõnadega, meie PCR-test tundub justkui tuhat korda tundlikum kui vaja oleks."

Nii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mittenakkusohtlik inimene. Siiski rõhutas Maimets, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei.

Terviseamet väärtustab tundlikku testi just seetõttu, et see lubab avastada viiruse võimalikult vara. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani uurib, kas proovi võiks võtta ka süljest.

"On ka uuringuid, mis näitavad, et süljest või siis füsioloogilise lahusega suuloputusvedelik näiteks annab sama häid tulemusi kui ninaneelu test. Kui mõelda mingisugusele seireuuringule, kus tahetakse näiteks mõnda kooli testida, teha laustestimine mõnes linnas või koolis, kus tahaks mõelda natukene ka kõikidele muudele teguritele - ebamugavus ja nii edasi, siis kindlasti see tundlikkus ei jää nii palju alla," rääkis Milani.

Süljest proovi võtmine tähendab ka, et seda ei pea tegema meditsiinitöötja, mis lubab kulusid kokku hoida. Terviseamet kasutab näiteks hooldekodude laustestimisel ka antigeeni kiirteste, mis ei põhine PCR-meetodil. Toivo Maimetsa sõnul on testimise puhul veel palju teadmatust ja tuleb oodata teadustöö tulemusi.

"Uusi meetodeid viiruse detekteerimiseks – süljes, ninakaapes, reovees –, neid meetodeid töötatakse täna tohutu palju maailmas välja. Tohutu paanilise kiirusega, et saada need testid kiiremaks, saada need testid odavamaks, et saada need testid usaldusväärsemaks. Need on need kolm kõige tähtsamat asja," ütles Maimets.

"Alati on oluline see, et nende meetodite efektiivsust tuleb kontrollida ja vot see võtab aega, see võtab sellist igapäevast tuima teaduslikku tööd. Keegi ei taha teadustööd teha, kõik tahavad kohe homme tulemusi saada."