Ehkki lapsed ei põe COVID-19 haigust kuigi tõsiselt ega pruugi üldse mingeid sümptomeid ilmutada, on nende vaktsineerimine Maimetsa sõnul oluline mitmel põhjusel. "Esiteks teame, et lapsed on viiruse kandjad ja viirust kannavad nad väga hästi," selgitas rakubioloog. Kui teistes vanuserühmades nakatumine Eestis väheneb, siis laste seas on see Maimetsa sõnul tõusuteel. Lasteaiast ja koolist saadud nakkuse viib pealtnäha terve laps koju oma vanematele ja vanavanematele.

Teiseks pole Eestis küll nii palju lapsi, kui mõnes teises riigis, ent nad moodustavad siiski suure osa elanikkonnast. Maimetsa sõnul tähendab laste vaktsineerimata jätmine seega, et viirusel on populatsioonis olemas suur hulk peremehi, kelle seas ringelda, paljuneda ja muutuda. "See tähendab, et meil on üks reservuaar, kus kogu aeg küpsetatakse uusi tüvesid," põhjendab ta, kuid lisab, et vaktsineerimata jätmine on ühiskonnas laiem probleem. "Ma ennustan, et meil on see probleem juba suvel käes," tõdeb ta. Mida rohkem inimesi keeldub vaktsiinist, seda rohkem tekib neis Maimetsa sõnul uusi tüvesid, mis õõnestavad olemasoleva vaktsiini töökindlust.

Kolmandaks võib lastel, nagu täiskasvanutelgi, olla kaasuvaid haigusi, mis muudavad nad COVID-19-le vastuvõtlikumaks. "Üks on näiteks tsüstiline fibroos, mis on pärilikult edasi kanduv ja retsessiivne haigus, mis tähendab seda, et lima on inimestel tihe ja paks. See tähendab pidevaid kopsupõletikke ja kõiki muid probleeme ka," toob professor näite. Samuti võib uus koroonaviirus kulgeda raskemini näiteks multisüsteemse põletikulise sündroomiga lastel.

Sügiseks vaktsiinid käes?

Praeguseks katsetavad oma vaktsiini sobivust lastele või noortele juba kõik suuremad turulolijad. "Pfizer teeb praegu 12–15-aastastel juba sügisest saadik katseid ja nad hakkavad tegema 5–11-aastastel kohe," ütleb Toivo Maimets. Moderna, kes alustas nüüd 6750 lapsega katseid poole- kuni üheteistaastaste seas, on katsetanud oma vaktsiini 12–17-aastaste noorte peal alates detsembrist. AztraZenecagi alustas läinud kuul 6–17-aastaste lastega oma kaitsesüsti katseid.

Kõik loetletud tootjad on Maimetsa sõnul välja jaganud ka lubadusi, millal vaktsiin lasteni jõuab. Pfizer loodab hakata sügisel 12–15-aastaseid vaktsineerima. "Nad lubavad aasta lõpuks ka 5–11-aastaste tulemused kätte saada, nii et ikkagi sellel aastal," selgitab rakubioloog. "Moderna loodab samamoodi kas kooliaasta alguseks või aasta lõpuks hakata lapsi vaktsineerima."

Vaktsiiniarenduse kiirele tempole vajutab Maimetsa hinnangul gaasi juurde võitlus vaktsiiniturul. "Minu hinnangul see, mis AstraZenecaga täna toimub, on ka turuvõitlus, mitte meditsiiniline probleem. Ma täiesti teadlikult ja kindlalt ütlen seda: see ei ole meditsiiniline probleem, see on turuvõitlus," ütleb ta.

Laste vaktsineerimine võib rakubioloogi sõnul hakata huvitavaid olukordi tekitama ka suvisel turismihooajal. Populaarsed sihtriigid nagu näiteks Kreeka ja Sloveenia plaanivad end varsti turistidele avada, ent üle riigipiiri oodatakse inimesi, kel on ette näidata negatiivne koroonatest või kes on vaktsineeritud.

"Nüüd on huvitav, mida erinevad riigid nõuavad," märgib Maimets. "Mõned nõuavad ka laste vaktsineerimist. Teised ütlevad, et kui sul on ikka alla 12-aastane laps, siis võib ta vaktsineeritud emme või issiga tulla." Kuna praegu veel alla 12-aastaseid lapsi ei vaktsineerita, muutub lapse vaktsineeritus professori sõnul sihtriigi valikul oluliseks teguriks. "Tekib huvitav segregatsiooni moment või vähemalt mul tuleb hakata riiki valima, kuhu ma lähen lapsega või minu puhul lapselapsega," tõdeb ta.

Inimene kui moondega areneja

Miks tuleb aga lastega enne vaktsineerimist üldse eraldi katseid teha? "Lühike vastus on, et lapsed ei ole väikesed täiskasvanud," ütleb Toivo Maimets. Laste füsioloogia ja biokeemia on tema sõnul täiskasvanu omast väga erinevad. Samuti pole võrreldavad näiteks inimese hormoonsüsteem enne ja pärast puberteeti. Seepärast on eraldi olemas ka lastearstid.

"Tartu Ülikooli audoktor, maailma juhtivaid arengubiolooge Scott Gilbert on öelnud, et inimene on moondega areneja," muigab Maimets. "Nii nagu liblikal, on tal rööviku staadiumid ja nukkumised ja lõpuks on liblikas valmis."

Niisiis peavad katsed professori sõnul näitama, kas lapsed reageerivad vaktsiinidele kuidagi teisiti või mitte. "Tegelikult praegused tulemused, mida on juba olemas ka laste peal, näitavad, et suuri erinevusi siiski ei leita," nendib ta.

Seega pole olemasolevaid vaktsiine tõenäoliselt vaja laste jaoks kuidagi teistsuguseks kujundada. "Juhtivad ravimifirmad, kes praegu kõik teevad laste ja noorte peal katseid, usuvad üldiselt, et olemasolevaid vaktsiine saab teatud ettevaatusabinõudega rakendada laste peal," lisab Maimets.

Veel võrdleb rakubioloog praegust koroonaviirust 1960. aastatel palju kahju teinud leetritega. Mõlemad haigused kulgevad lastel kergelt ja vanematel inimestel raskekujuliselt. Leetrivaktsiin sai valmis 1960. aastate algupoolel. Kuna leetreid ei kanna vaheperemehena edasi ükski loom, saadi nakkusest maailmas lahti kuni viimase ajani, mil inimesed üha vähem leetrite vastu vaktsineerivad.

"Lihtsaid järeldusi on siit raske teha, aga selge on see, et kui me kõik oleksime vaktsineeritud, siis meil oleks juba mured ammu ära unustatud ja me oleks normaalse elu juures," sõnab Maimets ka praeguse olukorra kohta.