Kasvav teadlikkus inimtekkelisest keskkonnakriisist ning sellega kaasnev vajadus hinnata ümber looduse ja inimese suhe on andnud Jaan Kaplinski loomingule uue aktuaalsuse.

"Mu esmane huvi ei ole kirjandus- ega mõttelooline, vaid praktiline; mind huvitab, mida on Jaan Kaplinskil öelda meile praegu, keset pandeemiat ja keskkonnakriisi – mida me saame õppida tema tekstidest eluks antropotseenis," selgitas Tamm.

Kaplinski ökoloogiline eluhoiak väljendub kõikides tema tekstides. Siiski tasub ülal nimetatud küsimusele Tamme sõnul vastust otsida ennekõike Kaplinski ökoloogia-teemalisest esseistikast, mis ulatub 1970. aastate algusesse ning mille värskeimaks väljundiks on paari kuu eest ilmunud kogumik "Looduses ja loodusega".

Tamm tõstab esile, et Kaplinski tekstidest koorub välja holistlik maailmapilt, mis näeb elu tervikliku võrgustikuna, kus kõik on omavahel seotud ja sõltuvuses. Sellele lisandub kriitiline hoiak tarbimispõhise majandusmudeli vastu, mis toimib paratamatult looduskeskkonna arvelt.

Kaplinski loodusfilosoofia keskmes on soov liikuda majanduskeskselt mõtlemiselt ökoloogilise, erinevate eluvormide kooselu soosiva vaateviisi poole. Viimast saab omakorda õppida vanade loodusrahvaste kogemusest, eeskätt nende teadlikust enesereguleerimisest, lisas Tamm.

Iseasi on, mil määral laiahaardeline ökoloogiline pööre ka päriselt võimalik on. Tamm möönab, et Kaplinski tekstidest, eriti nendest, mis kirjutatud viimastel aastatel, üleliia palju usku inimese muutumisvõimesse ei leia.

Marek Tamme käsitlust Jaan Kaplinski ökofilosoofiast ja teiste osalejate ettekandeid saab jälgida täna kell 11 algavalt Jaan Kaplinski 80. juubelile pühendatud veebikonverentsilt.