Grandiraha hakatakse jagama algoritmi alusel

Teadusrahastuse strateegia on muutumas.
Teadusrahastuse strateegia on muutumas. Autor/allikas: Graham Ruttan/Unsplash

Konkurents Eesti Teadusagentuuri jagatud uurimistoetustele on nii tihe, et teadlased võrdlevad süsteemi õnnemänguga. Ebakõlasid tekitab ka raha valdkondlik jaotus, milles nähakse nõukogude aja pärandit. Tänavu algas üleminekuperiood, mis peaks kolme aasta pärast päädima senise fikseeritud rahajaotuse asemel algoritmipõhisega.

Teadlaste tublidus abikõlbulike projektide esitamisel pole seni valdkondade vahelise jaotuse juures rolli määranud, uue süsteemi järgi läheb aga just see kaalukausile. Nimelt jagatakse 76 protsenti kogu grandirahast uurimisvaldkondade vahel ära proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju lävendi ületanud taotlusi erinevates valdkondades eelnenud kolmel aastal konkursile esitati.

Teadus- ja arendusnõukogu otsustas reformi elluviimise kasuks juba 5. veebruari istungil, kus sätestati, et ülejäänud, ehk pisut alla veerandi riigieelarvelise toetuse kogusummast läheb valdkondade vahel võrdselt jagamisele. Sellest eraldatakse igale uurimisvaldkonnale vähemalt kaks granti.

Detsembri alguses koostatud teadusgrantide rahastamise ettepanek ongi üleminekuajastu esimene. Tänavuse jaotuse osas tasub meeles pidada, et tegemist on alles plaaniga. Lõpliku rahastamisotsuse teeb teadusagentuuri juhatus pärast seda, kui haridus- ja teadusministeeriumiga on sõlmitud halduslepe.

Algoritmi küll järgneva kolme aasta jooksul muuta plaanis pole, ent lävendi osas võidakse süsteemi peenhäälestamisel korrektuure teha küll. Teadus- ja arendusnõukogu jätkab protsessi tulemuste seiret ning ei välista, et kui astutud sammud tasakaaluseisundi poole ei vii, tullakse teema juurde tagasi.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: