Edukaimad olid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, mis kolme peale korjasid 90 protsenti eraldatud grantidest. Täiesti ilma jäid kaheksa rahataotlusi esitanud asutust, nende seas Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kokku läks jagamisele 16 miljonit eurot. Valdkondadest pälvisid enim toetust loodusteadused, arsti- ja terviseteadused ning tehnika ja tehnoloogia.

Äsjalõppenud voorus oli võimalik taotleda kolme tüüpi grante: järeldoktori grante, stardigrante ning rühmagrante.

Esimene võimaldab Eestis doktorikraadi kaitsnutel alustada teadlasekarjääri välismaal ja see määrati kaheksale taotlejale. Teise kaudu toetatakse teadlaste iseseisva karjääri alustamist ja uurimisrühmade loomist ning selle grandi pälvis 21 taotlejat. Kolmas ja kõige pikemaajalisemat toetust võimaldav meede on mõeldud juba end tõestanud teadlastele karjääri jätkamiseks, teadusrühmade juhtimiseks ning doktorantide kaasamiseks. Selle kaudu toetati 63 projekti.

25 taotlust puudutasid projekte, mis said rahastust ka eelmisel aastal ega ole otseselt uued. Need esitati taaskord, kuna mullu polnud ressursse, et projektide tegeliku kestvusega kooskõlas olevat pikemaajalist rahastust määrata. "Kahjuks pidime sama, teadlaste jaoks vägagi ebameeldivat meetodit rakendama ka teist korda. Loodetavasti ei ole tulevikus üheaastaste grantide eraldamiseks enam vajadust," kommenteeris ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel. 

Uurimistoetusteks eraldatakse vahendid Eesti riigieelarvest. Taotluste hindamise ning toetuste määramise viis läbi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu. Projektide retsenseerimisega oli seotud peaaegu tuhat teadlast.

Lõpliku rahastusotsuse teeb teadusagentuuri juhatus pärast Haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist detsembri lõpus.

Täpsemad arvandmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise ning protsessiga seotud inimeste soolise jaotuse kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt.