Ligi 80 protsenti kukkurkuradite populatsioonist on laastava vähktõve tõttu kaduma läinud, ent ajakirjas Science avaldatud artiklis väidavad teadlased, et haiguse levik pole enam nii kiire kui varem.

Veel hiljaaegu oli näovähki nakatumise kasv Tasmaania kukkurkuradite seas eksponentsiaalne: iga haige andis selle edasi enam kui kolmele isendile. Nüüd aga annab iga loom haiguse edasi maksimaalselt ühele isendile, mis tähendab, et ajapikku võib populatsioon hakata taastuma.

Põhjuseid selle positiivse arengu selgitamiseks veel otsitakse. Oma rolli võivad mängida nii passiivsemad vähirakud kui ka muudatused kukkurkuradite käitumises. Kuna populatsioon on vähenenud, on neil ka vähem omavahelisi kontakte ja kakluseid saagi üle, mis olid lisaks paaritumisele teiseks peamiseks nakkusliku vähi edasiandmise kohaks.

Loomade liikumisi jälginud teadlased said teada, et haiged loomad on hakanud tervetest eemale hoidma ning isegi muidu dominantsed või agressiivsed isendid hoiduvad haiguse edenedes konfliktidest. Võib ka olla, et kukkurkuradite immuunsüsteem on ohule reageerinud ning kaitseb neid senisest paremini.

Ehkki viimastel aastakümnetel on kukkurkuradite väljasuremise ohule reageeritud muuhulgas ka arvukate paaritusprogrammidega, mis on kasvatanud inimeste hoole all olevate kukkurkuradite arvu, ei soovita teadlased siiski nende loodusse laskmise abil populatsiooni kasvatada. Tihedamad kontaktid võivad tuua kaasa nakatumisnäitaja tõusu ja pöörata oodatud langustrendi taas tõusuteele.

Täpsemalt saab kukkurkuradi vähiepideemia ja seda uurinud teadlaste kohta lugeda ajakirjast Science.