Ai kurja! Kukkurkuradeid niidab kuratlik tõbi
Oma õõvastava häälitsuse järgi nime saanud kukkurkurat elab vaid Austraalia lähedal Tasmaania saarel. 1996. aastal nägi üks fotograaf seal esimest suure näokasvajaga looma. Sellest alates on tõbi hirmuäratava kiirusega levinud.
Peaaegu 90 protsenti Tasmaania kirdeosa asurkondadest on hävinud ja nakkus levib lääne suunas. Haiguse algusjärgus tekivad looma suupiirkonda haavandid, mis takistavad toitumist, hiljem võivad siirded levida üle kogu looma keha.
Kasvaja on haruldast tüüpi, see kandub edasi loomade omavahelisel kokkupuutel kaklemisel või pulmade ajal, kui loomad üksteist hammustama kipuvad. Sarnast levimisviisi on seni kirjeldatud vaid paaril korral, näiteks ühe koertel esineva suguelundite vähi puhul.
Kukkurkuradite geneetiline mitmekesisus on madal ja nende immuunsüsteem ei suuda kasvajaga hakkama saada. Molekulaarbioloogid järjestaid kahe kukkurkuradi genoomid, et välja selgitada, miks on liik kasvaja suhtes nii vastuvõtlik. Ühtlasi soovivad vähiuurijad teada, kas haigus levib vaid kukkurkuradite hulgas või suudab see nakatada ka teisi loomi.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Toimetaja: Piret Pappel