Viis asja, mida nakkuskordaja R kohta teada võiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroona puhul on väga tähtis teada, kas nakatumine on tõusuteel või mitte.
Koroona puhul on väga tähtis teada, kas nakatumine on tõusuteel või mitte. Autor/allikas: Cris Dinoto/Unsplash

Koroonapandeemiaga seotud piiranguid puudutavas arutelus on sageli juttu nakkuskordajast R, mille roll üksikisikute tegutsemisvabaduse määramisel on saanud üsna oluliseks. R-i olemus pole aga veel üldrahvalikuks teadmiseks saanud. Novaator vastab kõige põletavamatele küsimustele.

1. Mis on R ja kust see pärit on?
R tähistab reproduktsiooninumbrit ehk keskmist inimeste hulka, kellele üks nakatunu haiguse edasi anda suudab. Seda ei kasutata mitte ainult koroona, vaid ka teiste haiguste puhul. Sajand tagas käibele võetud R oli algselt mõeldud valgustama hoopis iibe trende ning vastama küsimusele, kas mingi riigi populatsioon kasvab või kahaneb. Mõnes mõttes on sel sama funktsioon praegugi, lihtsalt see, kelle kasvamist ja kahanemist jälgitakse pole mitte inimene, vaid viirus.

2. Kes ja kuidas R-i arvutab?
Lihtsustatult võib öelda, et R-i väärtus tuleb korrutisest, mille tegurid on nakkusohtlike päevade arv, päevased kontaktid ja tõenäosus nakatuda. R on mõnes mõttes nagu börs, kuna reageerib väikese hilinemisega maailmas toimuvale ja on iga päev uus.

Et nakatumisi ei saa reaalajas jälgida, kasutavad teadlased nakatumiskordaja kindlaksmääramisel tagantjäreletarkust ja (lähi)minevikus kogutud andmeid. Eestis vaatavad Krista Fischer ja tema kolleegid Terviseameti kodulehel olevatele andmetele otsa ja selgitavad arvutusprogrammi abil välja, missuguse R-iga need hetkel kooskõlas on. 

3. Kuidas erinevad meetmed R-i mõjutavad?
Nagu juba öeldud, on R lihtsalt kolme teguri korrutis. Neist kaht saab väga otseselt mõjutada. Päevaste kontaktide arvu vähendab kodus püsimine ja nakatumise tõenäosust maskide kasutamine. Seega on R-i valemisse juba sisse kirjutatud, et meetmed hakkavad seda otseselt mõjutama. Kui pärast mingi meetme kasutuselevõttu nakatumiskordaja väheneb, siis tehaksegi järeldus, et meetmest on kasu.

4. Milline R-i väärtus on hea, milline halb?
Kui R on üle ühe, on olukord väga ohtlik, kuna see annab märku võimalikust nakatumiste plahvatuslikust kasvust. Kui R on alla ühe, siis võib loota, et haiguse haare on lõdvenemas. See võib juhtuda siis, kui võetakse kasutusele meetmed, mis haiguse levikut olulisel määral pärsivad või ka juhul, kui paljud inimesed on saavutanud näiteks vaktsiinide abil immuunsuse.

Väga oluline on lisaks R-i numbrilisele väärtusele jälgida ka selle tekke konteksti. R võib langeda alla ühe ja tunduda formaalses mõttes hea ka siis, kui kõik inimesed on juba haiged, mis tegelikult tähendaks katastroofi. Just sellepärast rõhutataksegi sageli, et meetmed tuleb kasutusele võtta õigel ajal. Kui nakatunuid tekib korraga liiga palju, siis on ka mõõduka nakatumiskordaja puhul uusi haigestumisi liiga palju, et nendega toime tulla.

5. Mida R-i puhul meeles hoidma peaks?
Krista Fischeri sõnul on koroona puhul kõige tähtsam teada, kas nakatumine tõusuteel või mitte. R on kõigest üks võimalus selle trendi väljendamiseks. Tema sõnul on praktikas kõige olulisem teada seda, kui palju tekib päevas uusi juhtumeid ning seda eelnevate nädalatega võrrelda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: