Rodica Ioana Damian Hustoni Ülikoolist ja Marion Spengler Tübingeni Ülikoolist jälgisid pika-ajalises uuringus 50 aasta jooksul 3763 ameeriklast. Nad leidsid, et inimese sünnijärjekord pole seotud tema karjääriga. Samas leidis uurijatepaar väikese seose inimese sünnijärjekorra ja elus saavutatava staatuse, sealhulgas akadeemilise tunnustuse vahel, vahendab ScienceAlert.

Sageli arvatakse, et esmasündinud lapsed valivad teistest tõenäolisemalt elus teaduspõhisema suuna ja asuvad tööle mingis loomingulisemas ametis. Äsjane uuring seda arvamust ei kinnitanud ning uurijate sõnul mõjutab inimese karjääri veel rida muid tegureid.

Damiani sõnul leidsid nad sünnijärjekorra, hariduse ja staatuse saavutamise vahelise seose kohta tõendeid vähe. Mingile kindlale sünnijärjekorrale omistatud iseloomujoonte ja oskuste asemel viitavad need vähesed tõendid aga pigem seni seletamata põhjuslikele seostele.

Kahe hüpoteesi kontroll

Uurijad kontrollisid kaht varasemates uuringutes esile kerkinud hüpoteesi. Esimese hüpoteesi järgi püüavad peres hiljem sündinud lapsed oma elus täita mõnd esmasündinust erinevat nišši. Seetõttu riskivad hiljem sündinud lapsed elus rohkem ning on üldiselt loomingulisemad ja suhtlevamad, mis omakorda mõjutab nende karjäärivalikuid.

Teise hüpoteesi järgi kipuvad esmasündinud lapsed olemateistest intelligentsemad ning nad saavad koolis ja tööl paremini hakkama. Seda seetõttu, et vanematel on hiljem sündinud laste jaoks vähem aega ning teised lapsed ei saa esimese lapsega sama palju vaimset ergutust.

Damiani ja Spengleri uuringus nišileidmise-hüpotees kinnitust ei leidnud. Teine ehk koosmõju-hüpotees leidis vähesel määral kinnitust, kuigi vanema ja lapse suhte põhjuslikkuse osas jäid õhku küsimärgid. Ühtlasi ilmnes, et esmasündinud lapsed leidsid tõenäolisemalt tööd loomingulistel aladel.

Damiani sõnul on siin vanemate jaoks mõttekoht. Ta soovitab vanematel tähelepanu pöörata oma laste tegelikele iseloomujoontele, selmet hinnata oma lapsi kallutatult kõikvõimalike ühiskondlike ootuste, praktikate või kasvatusõpikute valguses.

Varasemad sünnijärjekorra uuringud pakuvad aga pigem vastakaid tulemusi. Olukorra teeb keeruliseks tõsiasi, et lapsi ja nende perekondi mõjutab niivõrd palju tegureid, et sünnijärjekorra mõju on keeruline eraldi vaadata. Lisaks teeb tulemused vastukäivaks see, et varasemad uuringud tehti eri mõõtmisviiside ja katsetega. Uuritud lapsed olid aga erineva taustaga ja erinevas vanuses. Tulemusi mõjutas ka uuritavate kultuuritaust.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas European Journal of Personality.