Tim Schulz van Endert ja Peter Mohr Berliini Vabaülikoolist tegid katseid 101 vabatahtlikuga, kellest osa olid sagedased mobiiltelefonikasutajad, osa aga harvemad.

Telefonikasutuse sageduse määrasid teadlased seitsme kuni kümne päeva jooksul enne põhikatset telefoni endasse installeeritud jälgimisäpi abiga, nii et kahte rühma jaotamine oli väga täpne ja teaduslik.

Põhikatses pandi vabatahtlikud istuma arvutiekraani ette, mis oli peamiselt must, kuid mille keskele ilmus lühikeste vahedega lühikeseks ajaks kas roheline rõngas või punane rist. Rõngas või rist püsis ekraanil 0,2 sekundit, vahet peeti 1,3 sekundit.

Katseisiku ülesandeks oli rohelise rõnga ilmudes vajutada klaviatuuril tühikuklahvi. Kui ta polnud piisavalt kärme ja vajutas tühikuklahvi siis, kui ekraanile oli juba punase risti kujutis ilmunud, loeti seda veaks.

Karistust muidugi ei järgnenud, kõik katseisikud said osalemise eest väikest tasugi. Kuid teadlased panid kirja, kui palju kordi katseisikud vale kujundi puhul tühikuklahvi sõtkuma tõttasid.

Sedasorti katsetega mõõdetaksegi nimelt inimese impulsiivsust. Samalaadseid, kuid natuke teistsuguseid katseid korraldati samadele katseisikutele sel päeval mõned veel.

Nii selguski, et rohkem mobiili seltsis aega veetvad inimesed olid teistest impulsiivsemad. Nad olid ka märksa altimad loobuma suuremast hüvest, mida pidi mõnda aega ootama, kui selle asemel sai kohe kätte mõne väiksema hüve.

Eriti selgelt tulid niisugused käitumisjooned esile nende inimeste juures, kes mängisid mobiiltelefonis rohkesti mänge või suhtlesid palju sotsiaalmeedias.

Seega ei ole see pisike pihuseade sugugi süütuke. Ülearune impulsiivsus ja kärsitus ei ole elus edukalt hakkama saamiseks just kõige kasulikumad omadused.

Van Endert ja Mohr kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Plos One.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.