Kõige vähem probleeme tekitab eestlastele lennukimüra, pisut rohkem probleeme on raudteemüraga, kuid autode tekitatud müra on suurim murekoht, sest sellega puutub kokku kõige rohkem inimesi.

"Kuulmislangus on põhiline, mida me seostame müraga, aga tegelikult ka häiritus ehk ma tunnen, et mul on natukene ebameeldiv, see tekitab organismis erinevaid reaktsioone – näiteks süda hakkab kiiremini lööma või ei saa korralikult magada," rääkis Orru. Ta lisas, et selliseid inimesi on Tallinnas ja Tartus tuhandeid, kes on häiritud ja ei saa korralikult magada.

Automüra võib põhjustada südamehaigusi. "Küll mitte kõikidel inimestel, aga igal aastal rohkem kui sajal inimesel Tallinnas," märkis Orru.

Tartu on võrreldes Tallinnaga natukene rahulikum koht. "Tartus on mõnevõrra rohkem probleeme raudteemüraga, kuna raudtee jookseb pikemalt linnast läbi." Siiski on Orru hinnangul Tartus autoliiklus tunduvalt suurenenud. "Nii palju autosid, kui on sellel sügisel, ma pole enne näinud," lausus ta.

Kõige mürarikkamad kohad on suured magistralid, näiteks Tallinnas Pärnu maantee või Sõpruse puiestee. Mürarohke võib olla ka mõni väiksem tänav, lausus Orru. "Kui su maja on teele lähedal, võib ka seal olla müratase isegi suurem kui kõrgel korrusel suure tee ääres."

Orru sõnul tundub kohati, et otsused liiguvad selles suunas, kus me aktsepteerime mürarikkas keskkonnas elamist. "Me ehitame järjest rohkem teid, et autosid rohkem ära mahuks, aga mõned riigid – palju on juttu olnud Hollandist ja Taanist – on valinud teise tee juba mitukümmend aastat tagasi, et sõidavad jalgratastega," lausus Orru.

"Meil Tartus on elektrirataste projekt olnud väga edukas. Elektrirattaga on natukene kergem sõita kui tavalise rattaga. Mida rohkem on selliseid inimesi, seda rohkem julgevad ka teised seda teha," rääkis dotsent.

Piirkiiruse vähendamine on ka üks müravähendamise meede, mis tõenäoliselt küll ühelegi autojuhile ei meeldi. "Väga palju müra tekib rehvidest ja see suureneb kiirusega. Elektriauto ei ole kiiresti sõites väga vaikne. Kui ta sõidab aeglaselt, siis teda ei kuule, aga kui sõidab ikkagi 70 km/h, on teda väga hästi kuulda."

Hans Orru loodab, et suudume vaiksema, mitte mürarikka linna suunas. "Kohati tundub, et suunavalik pole päris see, mida meie rahvatervise teadlastena tahaksime," lausus ta.