Paratsetamool muudab inimese käitumist riskantsemaks
Kui paratsetamool aitab leevendada näiteks peavalu, siis ühtlasi võib see sageli kasutatav ravim muuta inimese käitumist rohkem riskantsemaks, selgus värskest teadusuuringust.
Uuringu ühe autori, Ohio Ülikooli psühholoogia dotsendi Baldwin Way sõnul näib, et paratsetamool paneb inimesi tundma vähem negatiivseid emotsioone – kui teha midagi riskantset, siis ei tunne me hirmu.
Paratsetamool on väga sageli kasutatav valuvaigisti, tegemist on USA-s kõige rohkem tarbitava ravimiga. Ligi 25 protsenti USA elanikkonnast võtab paratsetamooli igal nädalal. Seejuures on riski tajumise vähenemine ja riski võtmise suurenemine ühiskonnale olulise mõjuga, lausus dotsent Way pressiteate vahendusel.
Way ja tema kolleegide varasemad uuringud on näidanud, et paratsetamool vähendab inimestel nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Seega väheneb rõõmutunne, samas ka tunnete haavamise meeleolu.
Õhupalli pumpamise katse
Teadlased hindasid riskikäitumist nii-nimetatud õhupalli katse abil, mis on loodud 2002. aastal. Katset on kasutatud ka varasemates uuringutes riskikäitumise hindamiseks.
Ülesandes peavad osalejad vajutama nuppu, et arvutis olevat õhupalli täis puhuda. Iga pumpamise eest, saab osaleja virtuaalset raha. Osalejal on võimalik mistahes ajal õhupalli puhumine peatada, panna raha panka ja minna pumpama järgmist õhupalli. Kui aga õhupall pumbates lõhkeb, kaotab osaleja teenitud raha.
Baldwin Way ja tema kolleegide tehtud uuringus osales kokku 545 bakalaureuseõppeastme tudengit. Uuringus osalejatele anti kas 1000 mg jagu paratsetamooli või platseebot ehk toimeta ravimit.
Selgus, et need, kes olid enne manustanud paratsetamooli, olid rohkem riskialtimad ja pumpasid õhupalli mitu korda rohkem suuremaks kui need, kes olid platseebot võtnud.
"Kui te olete riskikartlik, võite paar korda pumbata ja siis otsustada raha välja võtta, sest te ei soovi et õhupalli lõhkemise tõttu rahast ilma jääksite," selgitas Way ja lisas, et paratsetamooli manustanud inimestel on vähem ärevust ja negatiivseid emotsioone õhupalli lõhkemise suhtes.
Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience.
Toimetaja: Indrek Ojamets