Alejandro Soto-Gutierrez Pittsburghi Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid kõigepealt vabatahtlikelt inimestelt naharakke, muundasid need siis tüvirakkudeks ja kasvatasid neist mitut tüüpi maksarakke.

Saadud maksarakud istutasid nad rotimaksa, millest olid enne eemaldatud kõik roti enda rakud peale pindmise koe, veresoonte ja sapijuhade. Siis siirdasid nad need vahetatud rakkudega maksad viide rotti, kes olid aretatud siiratud organeid mitte hülgama.

Neli päeva hiljem uurisid teadlased lähemalt, kuidas maksal rotis läinud oli. Selgus, et kõigil viiel juhul oli maksa ühendus roti vereringega nõrk, kuid maks talitles siiski enam-vähem nagu maks ikka ja roti veres leidus valkaineid, mida inimese maks sünteesib.

Soto-Gutierrezi sõnul ei ole saavutusel otsest praktilist rakendust, kuid nüüd on teada, et nii saab teha. Kaugem eesmärk on aga õppida kasvatama sel moel laboris ka inimese maksa, et seda siis mõnele maksavajajale siirata. Teadlaste eneste arvates läheb selleni veel vähemalt kümme aastat.

Praegused tulemused on avaldatud ajakirjas Cell Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.