"Peame olema ettevaatlikud, sest viirus hakkas levima Soomes ja Eestis suhteliselt hilja. Oleme Rootsist ja Taanist maas umbes 7–10 päeva jagu. Järelikult lasti epideemia peatamiseks rakendatud meetmed käiku suhteliselt vara. Kui hästi läheb, töötavad need seeläbi tõhusamalt," sõnas Markku Peltonen, Soome riikliku tervishoiu ja meditsiiniuuringute instituudi epidemioloogiaprofessor. Samas tunnistas ta, et riikide otsene võrdlemine on raske.

Pelgalt registreeritud nakatumisjuhtumitest lähtumisel on omad miinused. Riikide testimisvõimekused on erinevad ja samuti tehakse neid erinevate aluskriteeriumite põhjal. Nii võiks väita, et Eesti on teiste Põhjamaade seas koroonaviiruse leviku poolest esirinnas. Samas on testinud Eesti miljoni elaniku kohta kordades rohkem inimesi kui Soome, Rootsi ja Taani. Võrdlusesse kaasatud riikidest on teinud elaniku kohta rohkem teste vaid Norra.

Diagnoosi saanute ja rahvaarvu sirgjoonelisel jagamisel oli 5. aprilliks nakatunud Norras 0,1 protsenti elanikkonnast ja 0,07 protsenti Rootsi elanikest. Eesti vastav näitaja oli 0,08.*

Märtsi lõpu seisuga nakatas iga nakatunu Rootsis keskmiselt 2,47 inimest. Taanis võis näha aga epideemia vaikset sumbumist. Iga nakatunu andis viiruse edasi keskmiselt 0,97 inimesele.

Mõneti parema pildi tulevikus juhtuda võivast annab surmajuhtumite arv. Kuigi Taanis ja Rootsis pole nende arv viimaste päevadel kuigi palju kasvanud, on veel siiski vara öelda, kas kõige hullem on möödas. Registreeritud nakatumiste arv jätkab seal kasvamist.

Peltonen tõdes, et riikide surmastatistika põhjal võrdlemist ajab kiiva muu hulgas ühiskondade erinev vanuseline jaotus. "Rootsis on nakatunute keskmine vanus kõrgem, mis peegeldub omakorda surmajuhtumites. Lisaks on tõenäoline, et lõdvemal lähenemisel on olnud oma mõju," viitas professor. Erinevate tegurite mõju kohta on veel vara öelda midagi põhjapanevat.

Teiste Põhjamaadega võrreldes on Eestis, Norras ja Soomes olukord praegu suhteliselt hea. Miljoni elaniku kohta on surnud Eestis vaid 14 inimest. Rootsis küündib näitaja 37ni. Sõltuvalt viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud meetmete tõhususest võib nende arv lähinädalatel taas kasvada.

Tervishoiusüsteemi suutlikkuse hindamiseks on veelgi olulisem hoida silm peal haiglasse sattunud patsientide arvul. Riigi tervishoiusüsteem võib olla tipptasemel, kuid võib olla lihvitud tõhususe kasvatamiseks sedavõrd õhukeseks, et see ei tule toime haigestunute hüppelise kasvuga. Kriitilise piiri ületamisel võib kasvada suremus hüppeliselt. Uue koroonaviiruse puhul on eriti olulisel kohal intensiivravipalatite ja hingamisaparaatide arv.

(Haiglaravi vajavate patsientide graafikult ei leia Rootsist sealse terviseameti statistika raporteerimise eripärade tõttu).

Eesti eripärade juurde tulles on küll riigis miljoni elaniku kohta suhteliselt praegu palju haiglaravi vajavaid patsiente, kuid neist vajab intensiivravi vaid umbes kaheksandik. Näitaja on võrreldav Soomega. Eesti teadlaste ennustuste kohaselt kestab haiguspuhang küll pikemat aega, kuid uute nakatunute ja sellest lähtuvalt ka haiglaravi vajavate patsientide arv ei kasva kuigi kiiresti.

Teiste Põhjamaade mudelite põhjal sureb riikides miljoni elaniku kohta keskmiselt 522–544 inimest. Rootsis sureb nende kohaselt korraga küll rohkem inimesi, kuid lühema aja – nädalate, mitte kuude vältel. Ennustused on sarnased vaatamata intensiivravi voodite arvule. Kui Norras leidub neid 100 000 elaniku kohta kaheksa, siis Rootsis 5,8.

Eestis on intensiivravi voodikohti 100 000 elaniku kohta 11,2. Neist pooled olid aga märtsi lõpuks juba kasutuses, enamik teiste haiguste või vigastuste tõttu. Kui rootslaste ennustused paika peavad, suudavad ülejäänud riigid haigupuhanguga tõenäoliselt kergesti toime tulla. Kui mitte, tekib Rootsi tervishoiusüsteemis ülekoormus ja sealne suremus võib hüppeliselt kasvada.

"Intensiivravi vajavate inimeste arv kasvab kahtlematult ka Eestis ja Soomes. Küsimus on selles, kui palju, kuid praegu on seda andmetest võimatu välja lugeda. Me ei peaks olema praegu küll väga rõõmsad, kuid võtsime haiguspuhangut siinmail tõsisemalt kui Lõuna-Euroopas. Seega loodan ma väga, et ehk ei lähe siin sedavõrd hullusti, isegi kui me osaliselt nende jälgedes käime," lisas Peltonen.

* - arvutusvea tõttu olid eelnevalt protsendid komakohaga nihkes. Vabandame eksituse pärast.