Tartu Ülikooli teadlased lõid veebipäeviku, et koguda andmeid koroonaviiruse kohta
Tartu Ülikooli teadlased ootavad uuringusse osalema inimesi, kes kahtlustavad, et nendel on olnud kokkupuude nakatunutega või kahtlustavad, et nad on viirusesse nakatunud. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo rääkis "Terevisioonis", et uuringusse oodatakse ka neid, kes on teinud testi ja saanud kas positiivse või negatiivse vastuse.
Uuringu käigus kaardistatakse haiguse COVID-19 levik, samuti uuritakse võimalike nakatunute vanuselist, elukutselist ja geograafilist jaotust ning selle muutumist aja jooksul ja erinevust üldrahvastikust.
Uuring on üles ehitatud päeviku viisil, nii saavad teadlased näha, kuidas päev-päevalt sümptomid arenevad, ühtlasi proovitakse uuringu käigus aru saada, kui palju inimesed on seoses viiruse puhanguga oma käitumist muutnud. "Me räägime siin, et me peame füüsilist kaugust hoidma, et mõõdame ka seda, kas ja kui palju inimesed seda jälgivad," ütles Vilo.
"Mitte kõiki inimesi ei saa testida, järelikult me peame vaatama, kui paljud inimesed raporteerivad selliseid kergeid sümptomeid," rääkis Vilo ja lisas, et kui inimesel on olnud võib-olla kokkupuude nakatunud inimesega või on tunne, et põeb haigust läbi, siis sedalaadi infot arstide käest ja haiglatest ei saa, kuid küsimustiku kaudu on võimalik niisugust infot koguda.
Kogu küsimustik on üles ehitatud anonüümsena, seega ei küsita inimese nime ega isikukoodi, küll aga uuritakse milline on inimese pikkus, kaal ja veregrupp. "Me ei tea, millise veregrupi kandjad on võib-olla natuke kaitstud, millised on vähem kaitstud. Iga selline infokild aitab teadlasi lähemale arusaamale, mis see viiruse toimemehhanism on või mis on selle kaitsemehhanismid inimestel," lausus Vilo.
Teadlased on huvitatud ka sellest, et vanemaealised seesugust veebpäevikut täidaksid, kuid raskusi võib tekkida tehniliste oskustega. "Tegelikult võite isegi oma vanavanematele helistada, teha intervjuu ise läbi ja panna ise kirja teise inimese eest. Tegelikult me ei ole selle peale mõelnud, aga ma arvan, et ka selline asi toimiks. See [küsimustik – toim] on arvutis ja see on küllaltki detailne ja 80–90 aastastel on seda kindlasti raske täita." ütles Vilo.
Kogutuid andmete põhjal võrreldakse näiteks diagnoosi saanuid või mitte saanuid. "Vaatame millised sümptomid on ühesugused ja erinevad. Praegu on näha, et palavik ja köha, sõltumata sellest, kas korooanadiagnoos on või ei ole, on praktiliselt ühesuguse sagedusega. Aga mõned tunnused on koroonaspetsiifilised ja mõned tunnused on sellised, mida koroona puhul pigem on raporteeritud vähe. Sellised infokillukesed aitavad meid veidikene edasi," selgitas Vilo.
Toimetaja: Indrek Ojamets