Statistikaamet ja Positium OÜ asuvad anonümiseeritud mobiilsusandmete põhjal analüüsima, kui mõjusad on olnud eriolukorra ajal valitsuse kehtestatud liikumispiirangud.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi sõnul on analüüsi eesmärk luua kriisikomisjonile visualiseeritud ülevaade, kas kehtestatud liikumispiirangud on oma eesmärki täitnud. Selleks kasutatakse mobiilsideoperaatoritelt saadavaid anonüümseid andmeid, mille puhul on eristatud, kas tegemist on riskirühma kuuluva või mitte kuuluva rühma esindajaga, selgitas ta Vikerraadio saatelõigus "Nutikas" .

Mägi rõhutas, et Statistikaameti andmetöötlus on tagatud riigis kõrgeima turvaklassiga ning pärast tulemuste avalikustamist kustutatakse ära kõik algandmed. Statistikaametile tuleb seejuures appi Positium OÜ, kellel on varasem pikaajaline kogemus vastavate analüüsidega ja nende tulemuste visualiseerimisega.

Kriis näitab kui oluline on registriandmete täpsus
See, kui palju suudetakse andmetest lähtuvalt kriisiolukorras ennetavaid meetmeid ette võtta, sõltub Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnul suuresti riigi kasutuses olevate andmete kvaliteedist.

Tammaru pani siinkohal kõigile südamele, et tuleks heita pilk rahvastikuregistrisse ja vaadata üle, kas sealsed elukohaandmed on õiged. Kui riik ei tea, kus inimesed või riskirühmad paiknevad, on raske kasutusele väga igasuguseid meetmeid.

"Me näeme andmetest praegu seda, et vanemaealised inimesed paiknevad meil rohkem väljaspool linnu. Samuti näeme, et praegu toimub inimeste liikumine linnadest välja," sõnas Tammaru.

Kui võrrelda tallinlaste liikumist märtsis ja juulis, läheb iga neljas või viies tallinlane läheb linnast ära. "Koroonakriis on seda liikumist võimendanud ja nihutanud varasemaks. Tallinnast inimeste välja valgumine sinna, kus riskirühma on rohkem, on omakorda riigisisese haigusleviku potentsiaalne risk," rääkis Tammaru.

Privaatsuse hind
Tammaru sõnul tegeletakse Eestis kriisi hallates valdavalt passiivsete anonümiseeritud andmetega. "Näeme, et riigid, kes on väga edukalt koroonakriisiga võidelnud ja viiruse leviku kiirelt peatanud, on väga palju kasutanud ka isikustatud meetmeid. On jälgitud, kuhu nakkusohtlikud inimesed liiguvad. Isikujälgimine annaks veelgi ühe lisakihi, mis võimaldaks levikut tugevamini kontrolli alla saada," rääkis Tammaru.

Positium OÜ juht Erki Saluveer tõi välja, et Aasias on kasutatud kõikvõimalikke meetmeid, et andmepõhiselt jälgida karantiinide toimimist ja viiruse levikut. Eesti seadused võimaldavad selliseid asju teha, kui inimesed vabatahtlikult neid andmeid jagavad.

"Üks võimalus on teha seda lihtsalt äppide kaudu, aga tegelikult Terviseamet alguses ka kogus selliseid andmeid tavalise helistamise teel, et uurida välja, millised olid nakatunu kokkupuutepunktid. Nad panid selle kirja, aga siis polnud see digitaalne ja kiiresti analüüsitav. See oli väga inimtöömahukas," rääkis Saluveer.

Saluveeri sõnul peaks olema lahendus tehnoloogilisem, näiteks äpipõhine või digitaliseeritud kuidagi teisiti. Ideid on palju. Oluline on aga see, et see peab kriisihetkel juba valmis olema. "Praegu saame üksnes järgmiseks kriisiks valmistuda," tõdes Saluveer

Lauri Varik rääkis Mart Mägi, Erki Saluveeri ja Tiit Tammaruga Vikerraadio rubriigis "Nutikas".