Eesti teadlased koroonapuhangu ajal ühiskonda panustada, prognoosides viiruse kulgu. Samuti saavad nad hinnata riikide võetud meetmete tõhusust ja vajalikkust ning aidata tuvastada nakkuskoldeid, ütles Kadastik 18. Märtsil "Vikerhommiku" saates.

"Selliseid otsuseid tuleks teha ikkagi numbrite ja teadmiste põhiselt, mitte päris kõhutunde järgi," ütleb ta. "Ma ei väida, et terviseamet tegutseb kõhutunde järgi, aga me oleme digiriik. Meil on tegelikult päris palju kompetentsi suurandmete töötlemiseks ja komplekssüsteemide selgitamiseks. Seda teadmist võiks rohkem ära kasutada."

Eesti riigi seniseid valikuid hinnates peab Kadastik kiiret piirangute kehtestamist positiivseks. Mujal maailmaski on kiire tegutsemine tema sõnul tulemusi andud. "Mida rangemad meetmed on kehtestatud, seda rutem on saadud asju kontrolli alla. […] Selles mõttes praegu pigem on ülereaktsioon parem kui alareaktsioon."

Samas osutab Kadastik, et teste peab tegema. "Riigid, kes testivad hästi palju, saavad paremini asju kontrolli alla. Sellepärast, et nad suudavad paremini identifitseerida, kes on kandjad," ütleb ta. Samuti ennetab testimine tema sõnul uute kohalike kollete teket.

Hinnates Eesti olukorda lähinädalatel, ütleb Kadastik, et võetud meetmete mõju võib näha alles nädala või kahe pärast. Praegu avalduvad veel eriolukorra-eelse aja tagajärjed.

"Kui ma olen siin võrrelnud erinevaid riike, siis kulgeme Soome, Hispaania ja Rootsiga hetkel suhteliselt samas tempos," ütleb Kadastik. "[…] Itaalia ja Lõuna-Korea olid veidi kiiremas tempos ehk nemad olid juba suurema nakatunute arvu juures sama arvu päevadega."

Olenevalt haiguse kulust võib Eesti Kadastiku sõnul jõuda tuhande nakatununi kas kolme-nelja või viie-kuue päevaga.

"Nädala lõpuks on meil umbes tuhat diagnoosiga nakatunut. Praktikas tõenäoliselt tegelikke nakatunuid on umbes viis kuni kümme korda rohkem, ütleb ta.

Koroonaviirus kandub edasi eksponentfunktsiooniga ehk pidevalt kahekordistudes. "See on selline tige funktsioon, et sul alguses on väga vähe neid sündmusi, võib tunduda, et asi kulgeb rahulikult, aga eksponent kasvab kiiresti," hoiatab Kadastik. Ta toob näiteks Itaalia, kus 20 päeva jooksul tõusis haigete arv 450 nakatunult 31 000 nakatununi.

"Nakatunute arv kasvab väga kiirelt ja seetõttu ongi hästi oluline selle viiruse puhul võimalikult varakult võimalikult palju inimesi üksteisest eemale saada," paneb Kadastik kuulajatele südamele.

Küsimuse peale võimalike hukkunute kohta, jääb Kadastik ettevaatlikuks. "Arvestades, et meil tõenäoliselt on nakkunuid juba hetkel tuhandetes, enamus neist tõenäoliselt veel peiteajal, siis statistika järgi vaadates tõenäosus, et me suudaksime pääseda null hukkunuga, on üliväike," ütleb ta.

Tulles tagasi riigis kehtestatud meetmete juurde, hindab Kadastik neid suhteliselt adekvaatseteks. Küsimus on tema sõnul selles, kas inimesed neid meetmeid ka päriselt järgivad. "Kui peetakse endiselt pidusid, käiakse restoranides, siis need on võib-olla aspektid, mida võiksid inimesed oluliselt vähem teha," ütleb ta.

"Ma arvan, et hea juhis on, et kui kodunt välja lähed, siis eelda, et kõik, kellega sa kokku puutud, on kroonaga nakatunud," lisab Kadastik. "Sellisel juhul halvimal juhul käitusid sa täpselt nii, nagu on, aga parimal juhul olid lihtsalt natuke paranoiline."

Kommenteerides Martti Aaviku Postimehes esitatud küsimust "Kui kaua see veel kestab?", ennustab Kadastik võrdluses teiste riikidega, et koroonapuhang vältab Eestis vähemalt kuu või kaks veel.

"Praegu on maailmas ainult paar riiki, kus on viirus kontrolli alla saadud," ütleb ta. "Üks on Hiina, mis rakendas ülirangeid meetmeid, mida me tõenäoliselt ilma totalitaarse ühiskonnata triviaalselt ei rakendaks. Teine on Lõuna-Korea, kes hakkas algusest peale meeletus koguses testima ja samamoodi, aga väheke viisakamalt inimesi eraldama."

Riikides, kus haiguse lokaalne levik on laialdaselt alanud, ei paista Kadastiku sõnul väga selget maksimumi veel saavutatud olevat. "Küsimus ongi, kas meil nüüd aprillist saabub maksimum mingi hetk või mitte," ütleb ta.

Eesti on Kadastiku sõnul viiruse levikus Itaaliast kolm, Hispaaniast kaks ning Rootsist ühe nädala maas. Füüsik näeb siin eelist ennustamaks haiguse võimalikku taandumist Eestis, kuid rõõmustamiseks pole tema sõnul esialgu põhjust.

"Oleme praegu ikkagi tubli kuu aega vähemalt maksimumist maas. Nii et olukord kasvab siin veel vahepeal väga palju hullemaks, enne kui ta hakkab minema paremaks," hoiatab ta.

Lõviosa inimesi põeb tema sõnul koroonaviiruse läbi kergelt. "Põhiline põhjus, miks inimesed peaks üksteisest eralduma ongi, et need, kes põeksid seda läbi raskelt või sellesse sureksid, ei saaks seda viirust."

Kas Eesti lapsed sel õppeaastal veel koolipinki jõuavad, Kadastik ennustada ei oska. "Kõik sõltub sellest, kas maikuus saab juba hakata piiranguid vähendama või mitte," ütleb ta.

Füüsik Mario Kadastik oli külaline Vikerraadio hommikuprogrammis teisipäeval 18. märtsil.